Demeter

Allikas: Vikipeedia

Demeter (Rooma Ceres) oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar, viljakus- ja põllutööjumalanna.

Kuna külvamise ja viljalõikusega tegelesid Kreekas naised, oli ta ka eelkõige naiste jumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid. Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande, valitses üldine lõbusus ning tööd ei tehtud. Eleusises suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid.

Müüdi kirjeldus Homerose hümnis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demeteri tütre, kevadeneiu Persephone (rooma Proserpina) röövis allilma jumal Hades, et teha Persephonest allilma kuninganna. Hades varastas Persephone, kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuni lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis talle kõik ära. Murest murtud Demeter asus elama maa peale.

Ta rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus neli õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira, pani Demeteri oma noorimat poega Demophoni hoidma. Salajas võidis Demeter last ambroosiaga ja pani ta öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja ehmatas. Demeter sai seepeale pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Demeteri soosing. Nii tehtigi.

Too aasta oli inimestele julm ja raske, sest Demeter oli kurb ja üksik. Ükski vili ei tärganud ning inimsugu jäi nälga. Lõpuks saatis Zeus Hermese allilma Persephone järele. Hades pidi sõna kuulama, kuid andis Persephonele granaatõuna seemneid süüa, et too tagasi tuleks. Kui Persephone oli maa peal, saadeti Demeteri järele Rhea. Ema ja tütar kohtusid, ent ainult neljaks kuuks, siis pidi Persephone tagasi allilma minema. Nii kordub see igal aastal: kui Persephone naaseb maa peale, tuleb kevad ja vili hakkab kasvama, kui ta aga allilma laskub, tulevad sügis ja talv.