Carlos Ruiz Zafón

Allikas: Vikipeedia
Carlos Ruiz Zafón, 2008

Carlos Ruiz Zafón (sündinud 25. septembril 1964 Barcelonas) on Hispaania kirjanik, kes on alates 1993. aastast elanud Los Angeleses, kus ta kirjanikutöö kõrvalt on kirjutanud ka stsenaariume.

Tema esimene romaan El príncipe de la niebla (1993) sai Edebé parima noorsooromaani kirjandusauhinna. Lisaks on ta kirjutanud veel kolm noorsooromaani: El palacio de la medianoche (1994), Las luces de septiembre (1995) ja Marina (1999).

2001. aastal avaldas Ruiz Zafón romaani La sombra del viento (Tuule vari), mis oli tema esimene täiskasvanutele suunatud teos. Raamatut on müüdud miljoneid eksemplare üle maailma ning see on võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Ruiz Zafóni teoseid on avaldatud 45 riigis ja tõlgitud enam kui 30 keelde. Nende näitajate poolest on ta kõige edukam Hispaania kaasaegne kirjanik Javier Sierra (teoseid avaldatud 42 riigis) ja Juan Gómez-Jurado (teoseid avaldatud 41 riigis) kõrval.

Ruiz Zafóni teine romaan "Ingli mäng", eellugu „Tuule varjule”, ilmus 2008. aasta kevadel. Kaks teost koos peaks kirjaniku kava kohaselt moodustama osa neljaraamatulisest sarjast.[1]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • La sombra del viento (Tuule vari, eesti keelde tõlkinud Kai Aareleid 2008)
  • El Juego del Angel (Ingli mäng, eesti keelde tõlkinud Kai Aareleid 2010)

Noorsooromaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • El príncipe de la niebla
  • El palacio de la medianoche
  • Las luces de septiembre
  • Marina

Mõjutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi Ruiz Zafón ei tavatse kõneleda autoritest, kes teda inspireerinud on, kirjeldab ta meelsasti žanre, mis tema teoseid ja kirjutamisprotsessi on mõjutanud. Kõige enam rõhutab ta oma kiindumust 19. sajandi klassikalise kirjanduse vastu. Ühes intervjuus on ta öelnud, et tema lemmikute hulka kuuluvad Charles Dickens, Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, Honoré de Balzac, Victor Hugo, Thomas Hardy, Alexandre Dumas, Gustave Flaubert. Teisalt on Ruiz Zafón kõnelnud ka oma huvist kriminaalromaanide vastu ja tõstnud esile näiteks Raymond Chandlerit, James L. Caini, George Pelecanost, Dennis Lahane’i, Michael Connellyt.[2]

Lisaks raamatutele on teda inspireerinud ka filmid. Et Ruiz Zafón on töötanud ka stsenaristina, on ta mitmes intervjuus tunnistanud, et kujutleb oma raamatute tegevust piltidena nagu kineast.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]