Carl Gustav Jochmann
Carl Gustav Jochmann (sündinud 21. veebruaril 1789 Pärnus – surnud 1830 Naumburgis) oli baltisaksa päritolu publitsist ja keelefilosoof.
Carl Gustav Jochmann sündis Pärnus raesekretäri pojana. 14-aastaselt jätkas ta haridusteed Riia Toomkoolis ja Heitmanni erakoolis (1803-1805). Õppis juurat Leipzigi, Göttingeni ja Heidelbergi ülikoolides. Astus Poola vabastamise eesmärgil Napoleoni armeesse. Loobus siiski sõjaväelisest karjäärist leitnandi auastmes ja sõitis Šveitsi kaudu tagasi Riiga. Seal alustas ta 1810. aastal tööd advokaadina ja põgenes vaid sõja ajaks Suurbritanniasse.
Riias teenis Carl Gustav Jochmann varanduse, mis võimaldas tal ülejäänud elu edukalt toime tulla. Ta reisis Euroopas ning kirjutas anonüümselt esseid poliitikast ja kultuurifilosoofiast. Julius Eckhardt on teda nimetanud üheks väljapaistvamaks publitsistiks, kes on iial Balti provintsidest võrsunud.
Carl Gustav Jochmann on saksa keeleruumis tänini tunnustatud suure valgustajana. Oma kirjutistes arutles ta näiteks keele, poeesia, protestantismi ja prantsuse revolutsiooni üle. Heidelbergis on äsja ilmunud esimene osa tema 8-köitelisest kogutud teoste sarjast.
Carl Gustav Jochmann jättis testamendiga 15000 hõberubla erakooli asutamiseks Pärnusse. Koolis pidid haridust saama eesti soost poisid ning selles antav õpetus pidi tema soovi kohaselt olema vaba vaimulikest ja ilmalikest väärmõjudest.
[redigeeri] Välislingid
- Carl Gustav Jochmann Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus
- Olaf Esna Carl Gustav Jochmann ja temanimeline kool 27.09.2007, Pärnu Postimees
