Carl Gustaf m/45
See artikkel räägib relvast. Ansambli kohta vaata artiklit Kpist (ansambel). | Carl Gustaf m/45 | |
|---|---|
.jpg) | |
| Tüüp | Püstolkuulipilduja |
| Päritoluriik |
 Rootsi |
| Teenistusajalugu | |
| Kasutajad | Loend |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstrueeritud | 1944 |
| Tootja |
Carl Gustafs Stads Gevärsfaktori Maadi tehased (Egiptus) |
| Tootmises | 1945–1970 |
| Toodetud ühikuid | u 300 000 |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 3,35 kg |
| Pikkus | 550/808 mm |
| Toru pikkus | 212 mm |
|
| |
| Padrun | 9×19 mm Parabellum |
| Tööpõhimõte | Tagasipahvakuga |
| Laskekiirus | 600 lasku/min |
| Laskemoona algkiirus | 425 m/s |
| Tõhus laskeulatus | 250 m |
| Söötur | 36-lasuline lehtsalv |
Carl Gustaf M/45 (ka Kulsprutepistol m/45 ehk Kpist m/45) on Rootsi püstolkuulipilduja, mis kasutab moona 9×19 mm Parabellum. Relv jõudis kasutusse aastal 1945 ning seda toodeti Eskilstunas Carl Gustafs Stads Gevärsfaktoris. Kpist m/45 oli Rootsi armee standardne püstolkuulipilduja aastatel 1945–1965. See asendati järk-järgult ründevintpüssidega Ak 4 ja Ak 5. Selle viimane kasutaja, Kodukaart Hemvärnet eemaldas relva teenistusest aprillis 2007.[1]
M/45 arendati välja aastatel 1944–1945, palju võeti eeskuju vanematest püstolkuulipilduja disainidest. Relva ehitamiseks vajalik lehtmetallide stantsimine saadi püstolkuulipildujatelt MP 40, Sten, PPŠ-41 ja PPS-43. Aastal 1944 testiti paralleelselt m/45-ga ka Husqvarna Vapenfabriki püstolkuulipildujat, kuid otsus langes Carl Gustafsi tehase kasuks.
Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]
Alžeeria[2]
Ameerika Ühendriigid[3]
Eesti: Kaitseliit.[4]
Egiptus: litsentsi alusel toodeti variante Port Said ja Akaba.[2]
Iirimaa:[5] Iiri armees kuni see Steyr AUG-iga asendati.
Indoneesia: toodeti litsentsi alusel.[6]
Iraak: mässulised.[7]
Jordaania: Port Said variant.
Katanga: väheses koguses, saadi ÜRO jõududelt sõjasaagiks.
Kesk-Aafrika Vabariik: Zaire'lt saadud.[8]
Lõuna-Vietnam: Civilian Irregular Defense Group[9] ja Vietnami Vabariigi armee.[10]
Paraguay[2]
Rootsi[6]
Zaire: Port Said variant.[8]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Militär historia #10 2017, Bonniers förlag. Published 15 August 2019.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Jones, Richard D.; Ness, Leland S., toim-d (27. jaanuar 2009). Jane's Infantry Weapons 2009/2010 (35th ed.). Coulsdon: Jane's Information Group. ISBN 978-0-7106-2869-5.
- ↑ T.L. Bosiljevac (1991). SEALs: UDT/SEAL operations in Vietnam. Ballantine Books. Lk 114. ISBN 080410722X.
- ↑ "Guns of Estonian Defence Forces". Vaadatud 14. veebruar 2015.
- ↑ Hogg, Ian (2002). Jane's Guns Recognition Guide. Harper Collins. Lk 223. ISBN 0-00-712760-X.
- ↑ 6,0 6,1 "Carl Gustaf M/45". Modern Firearms.
- ↑ Small Arms Survey (2012). "Surveying the Battlefield: Illicit Arms In Afghanistan, Iraq, and Somalia". Small Arms Survey 2012: Moving Targets. Cambridge University Press. Lk 321. ISBN 978-0-521-19714-4. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 31. august 2018. Vaadatud 30. august 2018.
- ↑ 8,0 8,1 Small Arms Survey (2005). "The Central African Republic: A Case Study of Small Arms and Conflict". Small Arms Survey 2005: Weapons at War. Oxford University Press. Lk 318. ISBN 978-0-19-928085-8. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. august 2018. Vaadatud 30. juunil 2021.
- ↑ Rottman, Gordon L. (25. juuli 2002). Green Beret in Vietnam 1957–73. Warrior 28. Osprey Publishing. Lk 41. ISBN 9781855325685.
- ↑ Ezell, Edward Clinton (1988). Personal firepower. The Illustrated history of the Vietnam War 15. Bantam Books. Lk 60. OCLC 1036801376.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Carl Gustaf Kp M/45 submachine gun at Modern Firearms