Bitcoin

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Bitcoin Ubuntu 11.04-s

Bitcoin (inglise keeles "bitimünt") on e-raha, mis loodud 2008. aastal Satoshi Nakamoto[viide?][1] poolt. Bitcoin on ka selle e-raha kasutamiseks mõeldud avatud lähtekoodiga (MIT litsentsiga) programm. Bitcoini münte (lühend BTC) saab talletada arvutis failina, hoida kolmanda osapoole käes, kes osutab "rahakoti" teenust ja loomulikult ära kulutada, saates neid võrgu kaudu teisele Bitcoini aadressile.

Erinevalt paljudest rahaühikutest ei tugine Bitcoin usaldusele ühegi keskse asutuse vastu. Selle asemel kasutab Bitcoin hajutatud žurnaali -- andmebaasi, mis talletab bitimüntide kuuluvuse, ning mille pidamisse on kaasatud kõik Bitcoini võrgustikus osalevad arvutid. Kuna aadressid ei ole isikustatud ja on hetkega loodavad suurtes kogustes, on võimalik sularahale omane anonüümsus.

Bitcoini andmestruktuurid ja protokoll tagavad krüptograafia abil, et tehingu saab kinnitada vaid bitimüntide tuntud omanik, kellele eelmine omanik on mündid oma allkirjaga omistanud, ning et tehing saab toimuda vaid ühekordselt.

Bitcoini P2P-võrgustik ja keskse organisatsiooni puudumine raskendavad mistahes osapoole jaoks bitimüntide väärtusega manipuleerimist, sealhulgas inflatsiooni tekitamist bitimüntide jõulise juurde loomisega.

Bitcoin on üks esimesi seda tüüpi krüptograafilise raha rakendusi, millist kirjeldas 1998. aastal Wei Dai šifferpunkide (cypherpunks) postiloendis oma "b-money" ettepanekuga ning Nick Szabo oma "Bitgold" ettepanekuga. Satoshi Nakamoto kirjeldab oma loodud süsteemi tööpõhimõtteid dokumendis "Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System" [2].

Tehniline olemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bitcoin on P2P võrgustik, kus võrgusõlmed peavad koos andmebaasi. Andmebaasi abil peetakse arvet bitimüntide kuuluvuse üle aadressidele.

Iga andmebaasi kirje omistab mingi koguse bitimünte kindlale aadressile, kusjuures aadressiks on krüptograafilise võtmepaari avaliku poole kontrollsumma (hash-väärtus). Võtmepaari privaatset poolt teab vaid selle omanik, ning privaatvõti on vajalik bitimüntide üle kandmiseks teisele omanikule.

Bitcoini aadresside inimloetav kuju on 33-täheline tekstijupp, näiteks "1rYK1YzEGa59pI314159KUF2Za4jAYYTd". Igaüks võib luua omale niipalju erinevaid aadresse kui vaid hallata jaksab, aadresside loomine on hetkeline, ning ei vaja suhtlust võrguga. Ühekordsete ja sihtotstarbeliste aadresside kasutamine võimaldab hoida anonüümsust.

Ülekanne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bitimüntide ülekanne toimub, kui nende algne omanik (saatja) saadab võrku digitaalselt allkirjastatud teate, millega kinnitab, et loovutab oma bitimündid uuele omanikule. Teised võrgusõlmed kontrollivad tehingu kehtivust, vaadates kas saatja avaliku võtme kontrollsumma on sama, kui hajutatud žurnaalis hetkel omanikuna tuntud kontrollsumma, ning kas saatja loodud digiallkiri sobib tema avaliku võtmega. Kui tehing on korrektne, võtavad nad selle teatavaks.

Enne kehtima hakkamist peab tehing omakorda kinnistuma žurnaalis. Žurnaal on realiseeritud andmestruktuurina, mida tuntakse kui blokiahelat (block chain). Et tehinguid blokiahelasse lisada, valib võrk regulaarselt mõne võrgusõlme, mille ülesandeks saab viimase bloki loomisest saati toimunud tehingute sertifitseerimine.

Võltsimiskindlus ja tööpõhimõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sertifitseerijana töötav võrgusõlm koostab tehinguid kinnitava faili, mida Bitcoini protokollis nimetatakse blokiks, ja levitab selle teistele võrgusõlmedele, kes kontrollivad kõik tehingud enne bloki aktsepteerimist üle. Aktsepteeritud blokk lisatakse blokiahela lõppu, ning saab aluseks uuele blokile.

Sertifitseerija valimine põhineb David Chaumi välja pakutud "töö tõendamise" meetodil. Võrgusõlmed otsivad pidevalt juhumeetodil variante läbi proovides lahendeid ajamahukale, kuid teatud piirides ennustamatu lahenduskiirusega ülesandele, kus lahenduse leidmise aeg sõltub mitte vaid arvutusjõust vaid ka õnnest (sellest, mis järjekorras lahenduse otsija võrdselt tõenäolisi lahendeid proovib).

Esimene võrgusõlm, mis blokiahela lõppu sobiva uue lahendi leiab, teatab sellest teistele võrgusõlmedele, ning saab uueks sertifitseerijaks. Tema poolt võrku saadetud teade saab uue bloki aluseks. Kui uue bloki loomine on matemaatiliselt raske, siis tema kontrollimine on vastupidi väga kerge.

Jõumeetodil uueks sertifitseerijaks trügimist takistab asjaolu, et tõenäosus sertifitseerijaks saada sõltub mitte ainult arvutusjõust ja õnnest, vaid ka võrgusõlme arvutusjõu ja kogu võrgu arvutusjõu suhtest. Mida rohkem on Bitcoini võrgus sõlmi, seda raskem on pääseda "töö tõendamisega loteriis" esimeseks ja saada lühikeseks ajaks järgmise sertifitseerija roll.

Uue bloki looja saab auhinnaks teatud koguse bitimünte, kusjuures bloki generaatorile antavate bitimüntide kogus poolitub iga 210'000 bloki järel. Esimesed 210'000 blokki annavad oma loojale 50 bitimünti, järgmised juba 25, edasised 12.5 jne.

Teenustasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bitcoini süsteem lubab tehingu tegijal täiendavalt pakkuda teenustasuks oma tehingu blokki lisamise eest kindla koguse bitimünte. Bloki looja saab omale tasuks kõik blokki lisatud tehingutega välja pakutud teenustasud eelmise bloki lõpust alates. Sedaviisi on võimalik väärtustada võrgu jaoks vajalikku blokkide loomise tööd, kuid seda võimalust ei pea hetkel kasutama.

Bitcoini süsteemi algses realisatsioonis saab bloki looja protokolli reeglite põhjal teatud koguse bitimünte sõltumata teenustasust, et tagada bitimüntide sujuv teke ja levik kuni nende kogus jõuab teoreetilise piiri lähedale. Seejärel peaks uute blokkide loomist hakkama soodustama teenustasu.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käibel olevate bitimüntide arvu teoreetiline piir on 21 miljonit. Piir on valitud Bitcoini süsteemi arendaja poolt ja lähtekoodis püsivalt kirjas. Kuigi lähtekoodi võib muuta, loeb võrk kehtetuks tehingud, mis sellest kokkuleppest kinni ei pea, mistõttu selle praktiline muutmine nõuaks valdava enamuse süsteemi kasutajate nõusolekut.

Eelneva tulemusena on bitimüntide loomise raskus tulevikus ette ennustatav. Süsteemi on sisse kodeeritud mõningane inflatsioon uute bitimüntide tekke läbi, kuni enamik neist loodud saab. Hetkel võib ennustada, et 2013. aastaks on loodud pool kõigist bitimüntidest ning 2017. aastaks 3/4 nendest. Seejärel algab deflatsioon, sest uusi bitimünte enam ei teki. Deflatsiooni peaks bitimündid taluma sujuvalt, sest nende väärtust saab esitada kaheksa kümnendkohaga pärast koma.

Bitcoin on oma olemuselt eksperiment, mis võib nurjuda. Võimalikud nurjumise põhjused võivad olla usalduse kaotus valuuta vastu (näiteks nõrkuste leidmisel selle krüptograafilistes alustes), kasutajate arvu vähenemine või ülemaailmne keelamine paljude riikide koostöös. Siiski võib Bitcoini moodi krüptograafilise raha üldine keelamine olla võimudele ülejõukäiv.

Hetkel on võimalik vahetada bitimünte päris rahaks ning osta päris raha eest bitimünte. Krüptoraha aktsepteeriva vastaspoole leidmine pole kerge, ent ka mitte võimatu. Näiteks aktsepteerivad annetustena bitimünte mitmed organisatsioonid, nt Vaba Tarkvara Sihtasutus (Free Software Foundation), I2P ehk Invisible Internet Project.[3] Samas EFF ehk Electronic Frontier Foundation (mittetulundusühing, mis tegeleb põhivabaduste kaitsega digimaailmas) loobus annetuste vastuvõtmisest bitimüntides kartuses, et pole võimalik tõendada annetatud raha legaalselt päritolu. 2013. aasta kevadel hakkasid bitimünte vastu võtma ka Wordpress, Internet Archive ja Facebook.

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis võtavad 2013. aasta kevadest bitimünte vastu Hooandja[4] ja Piraadipartei[5], ükski kohalik valuutavahetus bitimünte ei paku, aga on olemas hobikorras vahetusteenus[6]. Politsei sulges selle ajutiselt.[7]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 17.03.2014, 14:17, ÄP: Väidetav bitcoini looja tegi ametliku avalduse, aripaev.ee -- Dorian Satoshi Nakamoto on bitcoini looja, nüüd lükkas 64-aastane mees ametlikus avalduses ümber igasugused väited, nagu oleks temal virtuaalrahaga mingi seos.
  2. Satoshi Nakamoto. Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System. 24.05.2009. (PDF)
  3. Donation-accepting organizations and projects
  4. teade bitimüntide vastuvõtmise kohta Facebooki lehel
  5. Piraadipartei annetuste/liikmemaksude sektsioon toob ühe makseviisina bitimündid
  6. BTC.ee
  7. Politsei nõue sulges küberrahaga kaupleja, Delfi, 17. veebruar 2014

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]