Deflatsioon

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on deflatsioonist majanduses; deflatsioonist geoloogias vaata artiklit Tuulekanne.

Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta.

Deflatsiooni ei tohi segi ajada disinflatsiooniga, mille käigus raha väärtus langeb endistviisi, ainult väiksema kiirusega.

Harilikult eelistavad valitsused deflatsioonile kerget inflatsiooni. Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid. Kuna ka sukasääres seisva raha väärtus suureneb, siis ei soosi deflatsioon majanduse arengut ning tekitab töötust.[viide?]

Deflatsiooni saab valitsus tekitada, korjates raha käibelt ära, ja pidurdada, lastes käibele katteta raha.

Erinevalt hüperinflatsioonist ei ole maailmas kunagi esinenud hüperdeflatsiooni. Põhjuseks on näiteks asjaolu, et käibiva raha kogust on raske vähendada, kui sellega ei kaasne töötajate palkade vähenemine, aga palku vähendada on keeruline.

Eestis on kerget deflatsiooni aeg-ajalt esinenud suvekuudel, juhul kui toidukaubad odavnevad ja muud hinnad püsivad endisel tasemel.