Baltā mõis

Allikas: Vikipeedia

Baltā mõis (läti keeles Baltā muiža, ka Mellera muiža või Dāla muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Iļģuciemsi asumis. Mõisa peahoone asus Baltā iela ümbruskonnas. Saksa keeles Weissenhof, vanasti ka Haltermanns Höfchen.

Baltā mõisa maad eraldati Krēmeri mõisast XVII sajandil. 1767. aastast oli selle omanik Hermann Dahl. XVII sajandil püstitasid Dahlid mõisa barokse peahoone, aga peagi ostis mõisa Hermann Friedrich Möller. XIX sajandil oli mõisa agronoomiks lätlane Aleksandrs Rēze, kelle juures armastasid koguneda noorlätlased, näiteks Krišjānis Valdemārs ja Bernhards Dīriķis. XIX sajandi lõpus omandasid mõisa Buxhoevedenid. 1920. aastatel omandasid mõisa vennad Universid.

Mõisa juures oli ka väike park, kus asus suguvõsa kalmistu Osolkalns. Ühest pargis asunud alleest on kujunenud tänapäevane Baltā iela.

Pärast Läti iseseisvumist rajati mõisa maadele elamupiirkonnad Balto I ja Balto II. Mõisa hooned hävisid 1944. aastal (selle omanikud Universid põletasid need Nõukogude vägede lähenemisel maha), tänapäeval asuvad mõisakompleksi kohal paneelelamud.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]