Astronomia nova

Allikas: Vikipeedia
Lehekülg raamatust

"Astronomia nova" ("Uus astronoomia") on Johannes Kepleri esimene raamat Kepleri seaduste kohta. Raamat ilmus 1609.

Selle uurimuse koostamisel kasutas Kepler pärast Tycho Brahe surma (1601) järele jäänud vaatlusmaterjali Marsi orbiidi kohta. Käsikiri valmis 1605 ning ta andis selle üle oma tööandjale Rudolf II-le. Rahanappuse tõttu ning autoriõiguslike probleemide tõttu Tycho Brahe pärijatega ilmus raamat alles neli aastat hiljem.

Kepleri seadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles raamatus sisaldub (mõnevõrra teistsugusel kujul) esimesed kaks seadust:

  1. et planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi orbiite, mille ühes fookuses on Päike, ja et
  2. planeedid ei liigu sellel orbiidil konstantse kiirusega, vaid kiirus muutub nõnda, et Päikese ja planeedi keskpunkte ühendav sirglõik katab võrdsete ajavahemiku jooksul ellipsi osad, mille pindalad on võrdsed.

Kümmekond aastat hiljem lisas Kepler raamatus "Harmonices Mundi" kolmanda seaduse, mille kohaselt planeedi ja Päikese vahelise kauguse kuup on võrdelisus planeedi aasta kestusega.