Marss
See artikkel on planeedist. Teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehekülge Marss (täpsustus). Pildistatud Hubble'i kosmoseteleskoobiga 26. juunil 2001 |
|
| Orbiidi omadused | |
|---|---|
| Keskmine kaugus Päikesest | 227 900 000 km (1,52 aü) |
| Kaugus Maast | 55–400 mln km |
| Tiirlemisperiood | 687 Maa ööpäeva |
| Inklinatsioon | 23°59' |
| Füüsikalised omadused | |
| Diameeter | 6750 km |
| Mass | 6,4219*1023 kg |
| Tihedus | 3,933 g/cm³ |
| Pöörlemisperiood | 24 tundi 39 minutit |
| Pinnatemperatuur | +25 kuni −125 °C |
| Kaaslaseid | 2 (Phobos, Deimos) |
| Ajalugu | |
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[viide?].
Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus.
Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55–400 miljonit km.
Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.[1]
Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1].
Marsil on gravitatsioon 40% Maa omast, esimene kosmiline kiirus 3,6 km/s ja paokiirus 5,0 km/s.
Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27'[1], ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Pinnatemperatuur on +25°C kuni −125°C, Viking 1 ja Viking 2 andmetel 150–295 K. Kui planeet asub Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvel kuni +25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli.
Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga Maal 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Kui kogu veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid 0,02 mm paksuse veekihi.
Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd.
Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest, nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõduga alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles 'Olümpose lumi'), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme — kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid — lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka marsikulgurite "Spirit" ja "Oppurtunity" tehtud pinnaseanalüüsid. Arvatakse, et planeedi väike suurus põhjustas sisetuuma kiire jahtumise. Selle tagajärjel kadus magnetväli ja päikesetuul aurustas pinnavee.
Planeedi lõunapoolusel purskuvad jääst välja süsihappegaasi joad kiirusega 160 km/h[viide?]. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid.
Marsi kuud Phobose (kreeka keeles 'hirm') ja Deimose ('ahastus') avastas 1877 Asaph Hall. Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Mõlemad suurused on väiksemad Päikesesüsteemi nelja suurima planeedi läbimõõdust.[1]
Phobos ja Deimos on arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid. Need on korrapäratu kujuga kaljurahnud: nende mõõtmed on vastavalt 25×21×19 km ja 15×12×11 km[1]. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti: tema tiirlemisperiood on 0,32 Maa päeva[1]. Deimose tiirlemisperiood on 1,26 päeva ehk teisisõnu tõuseb ja loojub ta 4 päeva jooksul 3 korda[1].
Thomas Gangale leiutas 1985 Marsi tulevaste kolonistide jaoks kalendri, mille nimetas oma poja järgi Dariuse kalendriks.
Kirjandus [muuda]
- Ülo-Ilmar Veltmann. "Marss: planeet, kus on elu?". Tallinn, "Valgus" 1968. 79 lk
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marss |
- Marss Interaktiivne astronoomiaõpik
- Marsil avastati süsihappegaasi purskavad geisrid Eesti Päevaleht, 21. august 2006
- Salapärane välgatus NASA Marsi-fotol ajab inimesed ärevile Eesti Päevaleht, 12. juuni 2008
- NASA leidis Marsilt jääd Postimees, 21. juuni 2008
- Kaivo Kopli. Marsi kahepalgelisuse saladus võib olla lahendatud – asteroiditabamus Eesti Päevaleht, 27. juuni 2008
- Kaivo Kopli. Marsi-kulgureil viis tööaastat täis Eesti Päevaleht, 13. jaanuar 2009
- Kalev Kask. Marsil võis vett leiduda 1,25 miljonit aastat tagasi Eesti Päevaleht, 2. märts 2009
- Siim Sepp. Metaan kaob Marsi atmosfäärist vähem kui aastaga Novaator, 22. september 2010.
- Jaan-Juhan Oidermaa: Marsi kaaslase vastuolulisse päritolusse hakkab selgus saabuma ERR Teadus, 29. september 2010.
|
|||||||||||||||||
