Toivo Maimets

Allikas: Vikipeedia
Toivo Maimets
Toivo Maimets.jpg
Toivo Maimets Tartu Ülikooli rektori valimistel ülikooli aulas 31. mail 2012.
Sünniaeg 29. detsember 1957
Sünnikoht Tartu
Erakond Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Amet TÜ rakubioloogia professor
Haridus kõrgem
Õppeasutus Tartu Ülikool, 1980
Eriala bioloog-geneetik

Toivo Maimets (sündinud 29. detsembril 1957 Tartus) on eesti bioloog ja haridustegelane, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi direktor ja Tartu Ülikooli nõukogu liige. 20032005 oli Maimets haridus- ja teadusminister, esindades erakonda Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maimets õppis Tartu 2. Keskkoolis ja Tartu 5. Keskkoolis. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima bioloogiat Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1980. 1984. aastal kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi kraadi molekulaarbioloogia erialal. 1985–1989 oli ta Briti Nõukogu saatel õpilane ja teadlane Marie Curie Uuringute Instituudis Suurbritannias.

1991. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi molekulaarbioloogia erialal. Tema doktoritöö kannab pealkirja "Studies of human oncoprotein p53" ("Inimese onkovalgu p53 uuringud").[1]

Töökäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastail 1978–1986 oli Maimets õpingute kõrvalt tööl Tartu Ülikoolis tehniku ja teadurina, aastail 1986–1992 oli ta Eesti Biokeskuse teadussekretär.[1]

Alates 1992. aastast on Maimets Tartu Ülikooli rakubioloogia professor. Seejuures oli ta 1993–1995 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan ning 1995–1998 Tartu Ülikool teadus- ja arendusprorektor.[1]

Toivo Maimets oli 1999–2003 ja on taas alates 2008. aastast TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi juhataja. Vahemikus 2001–2007 oli ta ka Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskuse direktor.[1]

Oma teadustöös on ta uurinud bakteriaalse valgusünteesi molekulaarseid mehhanisme (eelkõige ribosoomivalkude osa peptidüültransferaasses reaktsioonis), rakkude normaalset arengut võimaldavaid ning kasvajaid tekitavate häirete molekulaarseid protsesse.[2]

2003–2005 oli Maimets Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Juhan Partsi valitsuses.[1]

2006–2007 oli ta külalisprofessor Newcastle'i Ülikoolis Suurbritannias.[1]

2012 kandideeris ta Tartu Ülikooli rektoriks.

Ühiskondlik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 2001. aastast on Maimets seotud Tartu Ülikooli Eetikakeskuse tööga ning 2009. aastast alates on ta eetikakeskuse nõukogu esimees. 2004–2011 oli ta UNESCO Rahvusvahelise Bioeetika Komitee aseesimees.[1]

Alates 2005. aastast on Maimets Tartu Linnavolikogu liige.[1]

2006–2012 oli ta Eesti Teadusfondi nõukogu liige, 2009–2012 selle esimees. Alates 2012. aastast on ta Eesti Teadusagentuuri) nõukogu liige. 2006. aastast on ta Euroopa Molekulaarbioloogia Konverentsi liige (alates 2008 asepresident ja alates 2010 president). Eesti Vabariigi Innovatsioonipoliitika Nõukogu liige alates 2007. aastast ning Eesti Biotehnoloogia Liidu nõukogu liige ja Euroopa Teadusfondi Nõukogu liige alates 2009. aastast. Alates 2012. aastast on ta Tartu Ülikooli nõukogu liige.[1]

Maimets on ka Academia Europea, Euroopa Vähiuuringute Assotsiatsiooni ja Ameerika Vähiuuringute Assotsiatsiooni liige.

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toivo Maimets on abielus ja tal on kolm last (Andri Maimets, Kaire Maimets-Volt ja Martti Maimets). Tema vend, Matti Maimets, on Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusosakonna juhataja. Tema isa Olev Maimets oli Tartu Ülikooli anatoomia õppejõud.

Maimets kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Toivo Maimets Eesti Teadusportaali andmebaasis
  2. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 271.
  3. Akadeemilised kaitseliitlased tähistavad aastapäeva

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Mailis Reps
Haridus- ja teadusminister
10. aprill 2003
13. aprill 2005
Järgnev:
Mailis Reps