Alexander Georg von Bunge

Allikas: Vikipeedia
Alexander von Bunge.jpg

Alexander Georg von Bunge (vene Александр Андреевич Бунге) (24. september / 6. oktoober 1803 Kiiev – 6. juuli / 18. juuli 1890 Mõtliku, Kiltsi läh., Virumaa) oli baltisakslasest Vene botaanik ja arstiteadlane.

Õppis Tartu Kubermangugümnaasiumis, lõpetas 1825 doktorikraadiga Tartu Ülikooli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Töötas 1826–33 arstina Altais, oli 1833–36 Kaasani ülikooli ja 1836–67 Tartu Ülikooli botaanikaprofessor ning ühtlasi botaanikaaia juhataja.

Bunge oli 19. sajandi silmapaistvamaid taimesüstemaatikuid ning taimegeograafia ja floristika geograafilis-morfoloogilise meetodi loojaid. Tartus koostas ta Venemaa steppide ja Kesk-Aasia taimestiku ülevaate, kirjutas mitu uurimust Mongoolia, Hiina ja Iraani floora kohta. Avaldas 10-köitelise Balti kubermangude herbaartaimede kogu. Kirjeldas elu jooksul üle 400 uusliigi.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bunge järgi on nimetuse saanud taimeperekond Bungea soomukaliste sugukonnast.

Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia k-liige (1833) ja auliige (1875), Tartu Ülikooli audoktor (1875) ja auliige (1885), Londoni Linné Ühingu auliige, Londoni Kuningliku Seltsi liige. K. E. von Baeri ning A. de Candolle’i medal.

Pere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alexander Georg von Bunge oli Friedrich Georg von Bunge vend ning Alexander von Bunge ja Gustav von Bunge isa.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mati Laane. Alexander Georg von Bunge. – Aed 2002:2

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]