Alessandro Del Piero

Alessandro Del Piero

Isikuandmed
Täisnimi	Alessandro Del Piero
Sünniaeg	9. november 1974
Sünnikoht	Conegliano, Itaalia
Pikkus	184 cm
Positsioon	ründaja
Noorteklubid
1982–1988	San Vendemiano
1988–1993	Padova
1993–1994	Juventus
Klubikarjäär*
Aastad	Klubi	M	(V)
1991–1993	Padova	14	(1)
1993–2012	Juventus	513	(208)
2012–2014	Sydney FC	48	(24)
2014	Delhi Dynamos	10	(1)
Koondisekarjäär
Aastad	Koondis	M	(V)
1991	Itaalia U17	3	(1)
1992–1993	Itaalia U18	14	(12)
1993–1996	Itaalia U21	12	(3)
1995–2008	Itaalia	91	(27)
Medalid
UEFA Euroopa meistrivõistlused Hõbe 2000 jalgpall Maailmameistrivõistlused Kuld 2006 jalgpall
* Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad.

Alessandro Del Piero (sündinud 9. novembril 1974 Coneglianos) on Itaalia endine jalgpallur, ründaja.

Suurema osa karjäärist mängis Del Piero Juventuses, kellega liitus ta 1993. aastal. Temast sai kohe klubi põhimängija ja hiljem jõudis ta ka maailma parimate mängijate hulka. Sagedased vigastused on tema karjääri seganud. Del Piero on tulnud seitse korda Serie A meistriks ja korra UEFA Meistrite Liiga meistriks.

Koondisekarjäär

Itaalia jalgpallikoondises debüteeris Del Piero 25. märtsil 1995 Eesti jalgpallikoondise vastu. Esimese värava Itaalia koondises lõi ta 15. novembril 1995 Leedu jalgpallikoondise vastu. Esimest korda lõi ta Itaalia koondises kaks väravat samas kohtumises 8. juunil 1997 Brasiilia jalgpallikoondise vastu 3:3 viigiga lõppenud mängus. Kolme väravat samas mängus pole ta Itaalia koondises löönud. Kõige rohkem väravaid, 3, on ta löönud Leedu ja Walesi jalgpallikoondise vastu.

Ta mängis Itaalia rahvuskoondises aastatel 1995–2008 kokku 91 korda ja lõi 27 väravat. Ta kuulus Itaalia rahvuskoondisse kolmedel maailmameistrivõistlustel (1998, 2002 ja 2006).

1996. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril loositi Itaalia samasse alagruppi koos Eestiga, kes kaotas kõik mängud. Alagrupi võitis Horvaatia jalgpallikoondis tänu paremale väravate vahele, aga teisest kohast piisas. Finaalturniiril Inglismaal osales Del Piero ühes mängus: esimeses alagrupimängus Venemaa jalgpallikoondise vastu algrivistuses. Poolajal seisul 1:1 vahetati ta välja. Itaalia võitis Venemaad 2:1, kuid siis kaotas Tšehhi jalgpallikoondisele 1:2 ja viigistas Saksamaa jalgpallikoondisega 0:0. Itaalia jäi alagrupis Saksamaa ja Tšehhimaa järel kolmandaks ning langes välja.

1998. aasta maailmameistrivõistluste valikgrupi läbis Itaalia kaotuseta, kuid see ei taganud võitu. Alagrupi võitis Inglismaa jalgpallikoondis, hoolimata kodukaotusest Itaaliale. Itaalia pidi pidama lisavalikmängu Venemaaga ning võitis napilt (1:1 võõrsil ja 1:0 kodus). Finaalturniiril Prantsusmaal viigistas Itaalia avamängus Tšiili jalgpallikoondisega 2:2, Del Piero ei mänginud. Teises kohtumises Kameruni jalgpallikoondise vastu vahetati Del Piero sisse 65. minutil seisul 1:0 ja Itaalia võitis 3:0. Lõpuks Austria jalgpallikoondise vastu mängis Del Piero esimesed 72 minutit ja võeti välja seisul 1:0. Austria lõi kõigis kohtumistes üleminutitel värava, kuid Itaalia võitis ikkagi 2:1 ja sellega ka alagrupi. Teisena läks edasi Tšiili. Seejärel alistas Itaalia Norra jalgpallikoondise 1:0, Del Piero mängis esimesed 78 minutit ja lahkus, kui värav oli löödud. Veerandfinaalis mängis Del Piero esimesed 67 minutit ja sai kollase kaardi. Väravaid ei löödud ja Prantsusmaa võitis penaltiseerias.

Alessandro Del Piero ja Francesco Totti 2000. aasta EM-finaalis

2000. aasta Euroopa meistrivõistluste valikgrupis mängis Del Piero kõigest 3 mängus ja neistki ühes vahetusmängijana, aga lõi 2 väravat, mõlemad Šveitsi jalgpallikoondise vastu. Itaalia võitis alagrupi 15 punktiga Walesi ja Šveitsi ees (mõlemal 14). Finaalturniiril võitis Itaalia alagrupi täiseduga. Türgi jalgpallikoondis võideti 2:1, Del Piero sekkus vahetusest ja lõi 25 m kauguselt vabalöögi latti. Belgia jalgpallikoondis võideti 2:0 ja Rootsi jalgpallikoondis 2:1. Viimases mängus lõi Del Piero 88. minutil võiduvärava. Veerandfinaalis alistas Itaalia Rumeenia jalgpallikoondise 2:0 ja Del Piero vahetati sisse 75. minutil, kui väravad olid löödud. Poolfinaalis Hollandi jalgpallikoondise vastu mängis ta kogu kohtumise. Gianluca Zambrotta sai juba 34. minutil punase kaardi ja ülejäänud mängu pidas Itaalia vähemuses. Kuid Holland jättis selles mängus realiseerimata 5 penaltit, 2 mängus ja 3 penaltiseerias, ning Itaalia võitis pärast väravateta lõppenud normaal- ja lisaaega penaltitega 3:1. Finaalis Prantsusmaa jalgpallikoondise vastu vahetati Del Piero platsile 53. minutil seisul 0:0. Marco Delvecchio viis Itaalia 55. minutil juhtima, kuid 4. üleminutil Sylvain Wiltord viigistas ja viis mängu lisaajale, kus David Trezeguet lõi 103. minutil Prantsusmaa võiduvärava.

2002. aasta maailmameistrivõistluste valikgrupis oli Del Piero Fabio Cannavaro kõrval ainus Itaalia pallur, kes kõigis 8 valikmängus osales, ainult kui Cannavaro mängis kõik kohtumised kaasa algusest lõpuni, siis Del Piero alustas 7 korda algrivistuses ja vahetati 5 korda teisel poolajal välja. Filippo Inzaghi ja Del Piero lõid kahe peale enamuse Itaalia väravaist (vastavalt 7 ja 5 16-st). Itaalia võitis valikgrupi Rumeenia ees, kes ei saanud lisavalikmängudelt finaalturniirile. Finaalturniiri alustas Itaalia 2:0 võiduga Ecuadori jalgpallikoondise üle ja Del Piero vahetati mängu 74. minutil, kui väravad olid löödud. Teises mängus kaotas Del Pierota mänginud Itaalia 1:2 Horvaatiale. Mehhiko jalgpallikoondise vastu sekkus Del Piero 78. minutil seisul 0:1 ja lõi 85. minutil viigivärava. Mehhiko võitis alagrupi Itaalia ees. Järgnes kohtumine Guus Hiddinki juhitud Lõuna-Korea jalgpallikoondisega, milles Del Piero mängis esimesed 61 minutit ja lahkus eduseisul 1:0. 88. minutil Lõuna-Korea viigistas ja lõi 117. minutil võiduvärava.

2004. aasta EM-valikgrupis osales Del Piero 6 mängus 8-st, iga kord algrivistuses. Jällegi lõid Inzaghi ja Del Piero enamuse Itaalia väravatest (vastavalt 6 ja 5 17-st). Nad olid ka valikgrupi edukaimad väravalööjad. Itaalia võitis valikgrupi Walesi ees, kes lisavalikmängudelt edasi ei pääsenud. Finaalturniir toimus Portugalis. Avakohtumises viigistas Itaalia 0:0 Taani jalgpallikoondisega, Del Piero mängis 64 esimest minutit. Siis viigistas Itaalia 1:1 Rootsiga ja Del Piero võeti välja 82. minutil, kui Itaalia oli eduseisus. Viimases mängus Bulgaaria jalgpallikoondise vastu oli Del Piero kapten ja mängis kogu kohtumise. Bulgaaria läks 45. minutil juhtima, kuid teise poolaja alguses Simone Perrotta viigistas ja 4. üleminutil lõi Antonio Cassano võiduvärava. Siiski jäi Itaalia alagrupis Rootsi ja Taani järel surnud ringiga kolmandaks.

Alessandro Del Piero (2006)

2006. aasta MM-valikgrupi võitis Itaalia Norra ees, kes lisavalikmängudelt edasi ei pääsenud. Finaalturniir toimus Saksamaal. Esimese alagrupimängu Ghana jalgpallikoondise vastu võitis Itaalia 2:0 ja Del Piero vahetati sisse 82. minutil seisul 1:0. Teises alagrupimängus USA jalgpallikoondise vastu mängis Itaalia alates 47. minutist arvulises ülekaalus ja Del Piero vahetati platsile 54. minutil, aga Itaalia ei suutnud lüüa väravat ja mäng lõppes 1:1 viigiga. Viimases mängus, kus Del Piero ei osalenud, võitis Itaalia 2:0 Tšehhimaa ja ühtlasi alagrupi. Ghana läks teisena edasi. Austraalia jalgpallikoondise vastu mängis Del Piero 75 esimest minutit ja vahetati välja seisul 0:0. Kuigi Itaalia mängis alates 50. minutist vähemuses, ei suutnud Austraalia skoorida ja lõpuks anti üleajal Itaalia kasuks penalti, mille Francesco Totti realiseeris. Veerandfinaalis, kus Del Piero ei mänginud, alistas Itaalia Ukraina jalgpallikoondise 3:0. Poolfinaalis Saksamaa jalgpallikoondise vastu pandi Del Piero sisse alles lisaajal 104. minutil seisul 0:0. Lõpuks võitis Itaalia 2:0, kusjuures viimase värava 1. üleminutil lõi Del Piero. Finaalis Prantsusmaa vastu lõi kumbki meeskond esimese poolaja alguses värava. Del Piero vahetati mängu 86. minutil, aga lisaaja lõpuks oli seis ikka 1:1. Penaltiseerias eksis ainult üks mees, see oli prantslane David Trezeguet. Ka Del Piero realiseeris 4. penalti ja Itaalia tuli maailmameistriks.

Alessandro Del Piero (2008)

2008. aasta EM-valikgruppi loositi äsjased MM-finalistid Itaalia ja Prantsusmaa kokku. Hoolimata sellest, et Itaalia viigistas Prantsusmaaga kodus ja kaotas võõrsil, suutis Itaalia alagrupi võita, kuid Prantsusmaagi pääses finaalturniirile. Nad loositi ka Šveitsis toimunud finaalturniirile samasse alagruppi. Esimeses mängus Hollandi vastu vahetati Del Piero sisse 64. minutil seisul 0:2 ja Itaalia kaotas 0:3. Teises mängus Rumeenia vastu oli Del Piero kapten. Ta mängis esimesed 77 minutit ja vahetati välja seisul 1:1, mis jäigi lõpptulemuseks. Kolmandas mängus Prantsusmaaga pidid nad selgitama, kumb neist ei pääse alagrupist edasi (halval juhul võisid mõlemad välja langeda). Ilma Del Piero abita võitis Itaalia 2:0 ja pääses täiseduga esinenud Hollandi järel edasi. Veerandfinaalis Hispaania jalgpallikoondise vastu saadeti Del Piero mängu lisaajal 108. minutil, aga väravaid ei sündinud. Ka penaltiseerias lõid kaks itaallast, Daniele De Rossi ja Antonio Di Natale, väravavahile pihta ja Hispaania pääses poolfinaali. Hispaania tuli Euroopa meistriks ja Itaalia oli ainus, kes mängis nendega normaalaja viiki.

Isiklikku

Alessandro Del Piero on 173 cm pikk ja kaalub 73 kg.

Ta on 2005. aastast abielus Sonia Amorusoga, kes on jalgpallur Nicola Amoruso õde. Sonia tutvus Alessandroga, kui ta vend mängis Juventuses. Neil on kolm last: poeg Tobias (2007), tütar Dorotea (2009) ja poeg Sasha (2011).

Del Piero 500. mängu Juventuses tähistamiseks toodetud särk

Saavutused

Klubikarjäär

Juventus

• Serie A meister (6): 1994–95, 1996–97, 1997–98, 2001–02, 2002–03, 2011–12
• Serie B meister (1): 2006–07
• Itaalia karika võit (1): 1994–95
• Itaalia superkarika võit (4): 1995, 1997, 2002, 2003
• Intertoto karika võit (1): 1999
• UEFA Meistrite Liiga võit (1): 1995–96
• Euroopa superkarikas (1): 1996
• Kontinentidevaheline karikas (1): 1996

Itaalia jalgpallikoondis

• 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused, 1. koht
• 2000. aasta Euroopa meistrivõistlused, 2. koht

Isiklikud

• FIFA 100