Akord
| See artikkel on muusikateooria kategooriast. |
| Muusikaline heli |
| Helirida |
| Intervallid |
| Helistik |
| Akordid |
| Noodikiri |
Akordiks ( < itaalia k accordo "kooskõla") nimetatakse vähemalt kolme erineva kõrgusega heli kooskõla juhul, kui neid helisid on võimalik järjestada tertsidena.
Kui akord paikneb tertsidena, siis on tegemist akordi põhikujuga. Peale tertsilise struktuuri esineb veel kooskõlasid, mis koosnevad kvartidest, sekunditest (nn kobarkooskõlad ehk klastrid) jne.
Sisukord |
Osahelid akordides [muuda]
Akordi tertsilisele struktuurile on aluseks heli füüsikaline omadus tekitada kindlas süsteemis osahelisid.
Osahelid akordides:
- kolmkõla – 4., 5., 6. osaheli
- septakord – 4., 5., 6. ja 7. osaheli
- noonakord – 4., 5., 6., 7. ja 9. osaheli
Akordide liigitus helide arvu järgi [muuda]
Pikemalt artiklis konsoon
Olenevalt akordi moodustavate helide arvust liigitatakse kooskõlad:
- kolmkõla ehk kvintakord ehk tertskvintakord
- nelikõla ehk septakord
- viiskõla ehk noonakord
- kuuskõla ehk undeetsimakord
- seitsekõla ehk tertsdeetsimakord
Nimetused septakord, noonakord jt. on tuletatud akordi äärmistest helidest moodustunud intervallidest.
Akordi helide nimetused [muuda]
- Pikemalt artiklis akordi heli
Akordi põhikuju helid on:
jne.
Ülemine akordi heli määrab akordi meloodilise seisu.
Akordi meloodiline seis [muuda]
Akordi meloodilise seisu määrab akordi ülemine heli.
Akordi kujud [muuda]
- Pikemalt artiklis akordi kuju
Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb. See on missugune akordi heli on bassis.
Akordi ulatus [muuda]
Akord võib esineda kitsas või laias ulatuses. Näiteks on 4-häälses seades akord kitsas ulatuses, kui kolme ülemise naaberhääle vahe ei ole laiem kui tritoon (3 tooni). See tähendab, et kolme ülemise hääle diapasoon on väiksem kui oktav.Teistel juhtudel on akord laias ulatuses. Võimalikult kitsas ulatuses esinevat akordi põhikuju või tuletatud kuju nimetatakse akordi taandvormiks.
Akordi tähistus [muuda]
Akordi tähistamiseks kasutatakse:
- klassikalises harmoonias astmemärke (helirea aste ja araabia number)
- pop- ja džässharmoonias põhiliselt kõlamärke. Kõlamärk koosneb akordi põhiheli tähtnimetusest ning sellele lisanduvast araabia numbrist (intervalli muutmisel).
Näiteks I6 on klassikalises harmoonias esimese astme sekstakord, džässharmoonias aga esimese astme sekstiga akord. Džässmuusikas esineb pöörete kohta mõisted "näiline pööre" (apparent inversion) ja "valebassi akord" – akordi pööre, kus akordi põhiheli pole kõige madalam noot, vaid selleks on mingi muu akordi või hoopis akordiväline heli.
Klassikalises muusikas kasutatakse tähti ka helistiku märkimiseks (suur täht tähistab mažoori ja väike minoori). Džässmuusikas aga eranditult suuri tähti, mis märgivad ära vastava akordi põhiheli. Segamini ei tohiks ajada ka tähtnimetused H ja B. Džässmuusikas tähistab B si nooti (H) ja si-bemolli tähistab Bb.
Akordi muudetud helid (intervalli tähistus) kirjutatakse tavaliselt suurtähe järele paremale üles (C+5 või C ♯5), lisatud intervallid aga paremale alla (Cm9).
Mažoorsed akordid [muuda]
Kõige lihtsam akordi tähis on mažoorkolmkõlal (C) – meil kasutatakse tavaliselt ainult suurt tähte. Veel võib kohata, et tähele lisatakse ma. Näiteks Cma (mažoorkolmkõla) või Cma7 (suur mažoorseptakord ). Ma tuleb sõnast major, mis tähendab suurt, peamist või mažoori. Meil kasutatakse selle asemel sõna duur (dkk – duurkolmkõla).
Minoorsed akordid [muuda]
Minoorkolmkõla (Cm, Cmi, Cmin) tähistatakse suurtähe kõrval m, mi või min. Mi on tulnud sõnast minor, mis tähendab nii väikest kui minoori. Veel kasutatakse miinusmärki (C-). Mitte segi ajada, kui akordile lisatakse muudetud heli (C−6) miinus märgiga.
Vähendatud akordid [muuda]
Vähendatud akorde (vähendatud septakord) tähistatakse ° või dim (diminished). Poolvähendatud septakordi (half diminished) ehk väikest septakordi tähistatakse ø.
Suurendatud akordid [muuda]
Suurendatud akorde tähistatakse plussmärgiga (+) või sõnaga aug (augmented).
Kolmkõlade tähistus [muuda]
| Nimi | Sümbolid | 2. akordi heli | 3. akordi heli | Akordi valem | Näide |
|---|---|---|---|---|---|
| mažoor | C, Cma, Cmaj | suur terts | puhas kvint | 1, 3, 5 | c – e – g |
| minoor | Cm, Cmi, Cmin, C- | väike terts | puhas kvint | 1, ♭3, 5 | c – es – g |
| suurendatud | C+, Caug, C+5 | suur terts | suurendatud kvint | 1, 3, ♯5 | c – e – gis |
| vähendatud | C°, Cdim, Cm(♭5), Cmin(♭5), C-(♭5), C−5 | väike terts | vähendatud kvint | 1, ♭3, ♭5 | c – es – ges |
Septakordide tähistus [muuda]
| Nimi | Sümbolid | Kolmkõla | Intervall | Akordi valem | Näide |
|---|---|---|---|---|---|
| Suur mažoorseptakord | CM7, Cmaj7, CΔ7 | mažoor | suur septim | 1, 3, 5, 7 | c – e – g – h |
| Väike mažoorseptakord | C7, C7 | mažoor | väike septim | 1, 3, 5, ♭7 | c – e – g – b |
| Suur minoorseptakord | CmM7, Cmmaj7, Cmimaj7, CminM7, Cminmaj7, C-M7, C-maj7 |
minoor | suur septim | 1, ♭3, 5, 7 | c – es – g – h |
| Väike minoorseptakord | Cm7,Cmi7 , Cmin7, C-7 | minoor | väike septim | 1, ♭3, 5, ♭7 | c – es – g – b |
| Poolvähendatud septakord | CØ7, Cm7♭5, Cmi7♭5, Cmin7♭5, C-7♭5 | vähendatud | väike septim | 1, ♭3, ♭5, ♭7 | c – es – ges – b |
| Vähendatud septakord | C°7, Cdim7 | vähendatud | vähendatud septim | 1, ♭3, ♭5,  7 |
c – es – ges – heses |
| Suurendatud septakord | C+7, Caug7, C7♯5 | suurendatud | suur septim | 1, 3, ♯5, 7 | c – e – gis – b |
