Konsoon
Konsooniks (ehk kooskõlaks) muusikas nimetatakse mitme heli samaaegset kõlamist. Akord on kolme või enama eri kõrgusega heli kooskõla.
Juhusliku kooskõla helisid pole võimalik paigutada tertsidena või mõnes teises süsteemis.
Kooskõla liigitus helide arvu järgi[muuda | muuda lähteteksti]
Konsoon ehk kooskõla võib helide arvult olla
- unisoon – ükskõla,
- dusoon – kakskõla,
- trisoon – kolmkõla,
- kvadrisoon – nelikõla,
- kvinkvesoon – viiskõla,
- sekssoon – kuuskõla või
- septsoon – seitsekõla.
Kolm- ja enamkõla nimetatakse mitukõlaks ehk multisooniks. Tertsidena paigutatavat mitukõla nimetatakse akordiks.
Kooskõla liigitus helide arvu ja kõrgussuhte järgi[muuda | muuda lähteteksti]
- unisoon – vähemalt kahe helikõrguselt ühtiva heli kooskõla
- intervall – kahe kõrguselt erineva heli kooskõla
- akord – vähemalt kolme kõrguselt erineva ja tertsidena paikneva või nii paigutatava heli kooskõla
- juhuslik kooskõla – vähemalt kolme kõrguselt erineva, aga mitte tertsidena paikneva ega nii paigutatava heli kooskõla
- kobarkooskõla ehk klaster – terve- või terve- ja pooltoonilises vahekorras olevaist arvult piiramata samaaegselt kõlavaist helidest koosnev kõlakompleks.
Kooskõla liigitus tunnetusliku kõla järgi[muuda | muuda lähteteksti]
- Konsonants – heakõlaline kooskõla
- Dissonants – teravakõlaline, pingestatud kooskõla