Nokissiil

Nokissiil
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Ainupilulised Monotremata;
Sugukond	Sipelgasiillased Tachyglossidae;
Perekond	Nokissiil Zaglossus;
Liik	Nokissiil;
Binaarne nimetus
	Zaglossus bruijni;

Nokissiil ehk nokis-sipelgasiil (Zaglossus bruijni) on ainupiluline, kes kuulub sipelgasiillaste sugukonda (Tachyglossidae) ja nokissiilide perekonda (Zaglossus).

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Nokissiil on oma sugulasest sipelgasiilist suurem, tema keha katavad tumedad karvad, mille vahelt tulevad esile heledad okkad. Nokissiil on umbes 80 cm pikk ja ta võib kaaluda kuni 10 kg.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Nokissiil toitub ussidest (vihmaussidest) ja muudest selgrootutest loomadest, keda ta otsib lõhna järgi. Kui saak on leitud, haagib ta saagi oma konksjate ogadega keele külge ja tirib suhu.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Nokissiil elab Uus-Guinea niisketes mägimetsades (1900–3000 m üle merepinna).

Sigimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kukkurlooma jooksuaeg on juulis. Ainus muna siirutatakse kõhul asuvasse kukrusse, kus emasloom muna välja haub. Pärast koorumist jääb poeg kukrusse 6–8 nädalaks.

Sugulasliigid[muuda | muuda lähteteksti]