Ago Aunver

Allikas: Vikipeedia

Ago Aunver (enne eestistamist Ago Albrecht; 7. detsember 1921 Tartu24. detsember 1987 Flen, Södermanlandi lään) oli eesti arst Rootsis.

Ta õppis Jüri algkoolis ja lõpetas aastal 1940 Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonda, kus ta õppis aastani 1942 ja läks siis üle arstiteaduskonda, kus ta õppis aastani 1944. Aastal 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, kuid kuna ta teenis Tallinna Sõjaväeambulatooriumi arstina, siis sai ta ka ülikoolis edasi käia.

29. septembril 1944 põgenes ta koos abikaasaga Saaremaalt Saksa sõjalaeval Saksamaale. Ta saabis Neuhammerisse, kuid astus aprillis 1945 Gießeni ülikooli arstiteaduskonda, töötades samal ajal sõja lõpuni Flendsburgis[küsitav] sõjaväehaiglas. Aastatel 19451947 õppis ta Kieli ülikooli arstiteaduskonnas. Aastal 1948 emigreerus ta koos abikaasaga Rootsi, kus ta õppis aastatel 19511957 Uppsala Ülikooli arstiteaduskonnas, lõpetades selle med. lic. kraadiga. Õppimise ajal töötas ta periooditi laboratooriumides ja vikareeris jaoskonnaarstina. Aastal 1955 töötas ta Skinnskattebergi (asub Västmanlandi läänis) jaoskonna asearstina ja aastatel 19621987 Fleni distrikti (asub Södermanlandi läänis) ülemarstina.

Dr. Ago Aunver suri 24. detsembril 1987 Flenis Södermanlandi läänis südameinfarkti ja on maetud Uppsalasse.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Jakob Aunver oli Jüri ja Uppsala koguduse õpetaja. Tema abikaasa Ädu isa Arnold Kerem oli Palamuse ja Tartu Jaani koguduse õpetaja.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 515