Ülejõe (Tartu)
Ülejõe linnaosa asub Tartus, Emajõe vasakul kaldal. Linnaosa piirideks on Emajõgi – linna piir – Puiestee tänav – Paju tänav.[1]
Ülejõe pindala on 302 ha[2] ja rahvastikuregistri andmeil oli seal 1. jaanuari 2012 seisuga 7876 elanikku. Ülejõe on Tartu linnaosadest elanike arvult neljandal kohal (8%) asustustihedusega 2608 in/km².
2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Ülejõel 8226 inimest, neist 4682 naist ja 3544 meest. Ülejõe elanikest 762 olid vanuses 0–6 aastat, 795 vanuses 7–18 aastat, 5374 vanuses 19–64 aastat ja 1295 vähemalt 65-aastased.[3] Linnaosa asustustihedus oli 2724 in/km2. Ülejõel elas 8,41% tartlastest.[2]
Lasteaedadest asuvad Ülejõel Kivike ja Annike, koolidest Tartu Raatuse Kool. Aadressil Ujula 1a tegutses varem EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia (hiljem Riia 22a).
Sotsiaalhoolekandeasutustest asuvad Ülejõel aadressil Liiva 32 Tartu Hooldekodu ning aadressil Staadioni 52 Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus ja linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna Ülejõe piirkonnakeskus.
Staadioni 73 asub linnaraamatukogu Lubja laenutuspunkt.
Nn Katariina majas Narva mnt 23 asub Tartu Linnamuuseum ja Jaama 14 tema filiaal Laulupeomuuseum. Laulupeomuuseumiga sama katuse all tegutseb Emajõe Suveteater ja suveni 2012 tegutses ka Vanemuise Selts.
Häid sportimistingimusi pakub Tartu Ülikooli spordihoone kergejõustiklastele, pallimängijaile, võimlejaile, poksijaile, kaljuronijaile jne. Staadioni tänava äärde jääb Tartu Ülikooli staadion. Et Ülejõe üheks piiriks on Emajõgi, siis leiab siit Lodjakoja, linna vabaujula, paadiellinguid sõudjatele ja aerutajatele.
Üksteise kõrval Puiestee tänava ääres paiknevad Uus-Jaani, Vana-Peetri ja Baptisti kalmistud.
Ajalooliselt oli Ülejõe linnaosa loodepoolne osa Kvissentali. 21. sajandi alguses hakati seal välja arendama uut terviklikku elurajooni. Aastatel 2003–2009 pälvisid sealsed üksikelamud tunnustuse Tartu Linnavalitsuse korraldatud võistlusel "Aasta parim ehitis". 2021. aasta üldplaneeringuga eraldati Kvissentali omaette linnaosaks.
Ülejõe pargis asuvad monumendid Hugo Treffnerile, Friedebert Tuglasele ja skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks. Narva maantee ja Puiestee tänava nurgal paikneb mälestuskivi Eesti I üldlaulupeo auks.
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
Ülejõe ja Lodjakoda vaadatuna Supilinnast -
Ülejõe ja Tartu ülikoolid akadeemiline spordiklubi -
Ülejõe ja Lodjakoda -
Ülejõe põhjserva hoonestus
Haljasalad ja veekogud
[muuda | muuda lähteteksti]Tartu Ülejõe linnaosas asuvad:
Ülejõel asusid Meltsiveski tiik ja Meltsiveski allikad. Ülejõe servas voolab Emajõgi.
Tänavaid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]
Annelinn (Ees-Annelinn · Kesk-Annelinn · Taga-Annelinn) · Ihaste (Uus-Ihaste · Vana-Ihaste) · Jaamamõisa · Karlova (All-Karlova · Ees-Karlova · Taga-Karlova) · Kesklinn (Riiamäe · Sadama · Toometaguse · Uueturu · Vanalinn) · Kvissentali · Maarjamõisa · Raadi-Kruusamäe (Kruusamäe · Raadi) · Ropka (Jalaka · Ropkamõisa) · Ropka tööstusrajoon · Ränilinn · Supilinn · Tammelinn (Uus-Tammelinn · Vana-Tammelinn) · Tähtvere · Vaksali (Kastani-Filosoofi · Vaksali) · Variku · Veeriku (Veeriku · Veeriku tööstusrajoon) · Ülejõe (Ujula · Ülejõe)