Kvissentali
Kvissentali on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe vasaku kaldal ning piirneb Piibe maanteega.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
2021. aasta linna üldplaneeringuga eraldati Kvissentali piirkond Ülejõel omaette linnaosaks. See asub linna põhjaosas, paiknedes Emajõe vasakkalda ja linnast väljuva Piibe maantee vahel. Kõrgemal, ürgoru pervel asuvad kuivemad arud (sellest ka sinne kohanimi: Aruküla) ja liivakivisse uuristunud koopad, Kvissentali ajalooline süda paikneb aga otse jõe ääres. Et piirkond on jõge mööda hõlpsasti ligipääsetav, on Kvissental olnud tuntud linnalähedase väljasõidukohana. Emajõe kaldal asub vana Kvissentali keskushoone, kus pärast Teist maailmasõda töötas üks esimesi Tartu Ülikooli internaate.
Viimastel aastatel[millal?] on piirkonda palju arendatud. Jõeäärset prestiižset ala iseloomustab kaasaegne eramuarhitektuur, seal on Kapteni, Pootsmani jt tänavad ning nende kõrval oma nimega seonduva poleemika tõttu üleriikliku tuntust kogunud Madruse tänav.[2] Teised tänavanimed viitavad varem piirkonnas asunud taludele (Meruski, Ignatsi, Klaose).[3]
2021. aastal elas Kvissentalis 729 inimest, selle pindalaks oli 150 ha.[3]
Kohalik elu ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 2022. aastast toimub Kvissentalis iga-aastane kodukohvikute päev.[4]
Aastal 2023 toimus esimene Kvissentali hoovimüük.[5]
1. juunil 2023 avati Klaose tänaval vabaajaväljak.[6]
Kvissentalis on olemas ka tänavaraamatukogu.[7] Selle tegevus on kajastatud Instagrami kontos, kus saab teada raamatukogu täiendustest, Kvissentali rajoonist ja Tartu kirjanduslinnast.
-
Kvissentali Tänavaraamatukogu -
Kvissentali kodukohvikute päev -
Kodukohvik EluPuu -
Kodukohvikute päeva meelelahutus
Kajastamine kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]
1978. aastal kirjutatud tudengilaul "Kvissental" räägib sealsest ühiselamust.[8]
Haljasalad ja veekogud[muuda | muuda lähteteksti]
- Emajõgi
- Aruküla koopad
- Suur haljasala Meruski ja Ujula tänava vahel
- Baptisti kalmistu
- Vana-Peetri kalmistu
-
Vana-Peetri kalmistu sissepääs -
Mahajäetud laev Emajõel
[muuda | muuda lähteteksti]
- Aeru
- Aruküla tee (osaliselt)
- Hauskari
- Ignatsi
- Kapteni
- Klaose
- Kvissentali põik
- Kvissentali tee
- Lootsi
- Madruse
- Meruski
- Pootsmani
- Puiestee (osaliselt)
- Riistapuu
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Tartu linnaosad". Tartu.ee. 27.07.2023. Vaadatud 27.07.2023.
- ↑ Jaan Vaher (15.02.2016). "Madruse tänavast Kvissentali elanike pilgu läbi". Tartu Postimees. Vaadatud 26.04.2022.
- ↑ 3,0 3,1 Tartu linn (03.02.2022). "Kvissentali". Tartu.ee. Vaadatud 26.04.2022.
- ↑ "Kvissentali kodukohvikute päev". kvissentalikodukohvikud.ee. Vaadatud 23.05.2022.
- ↑ "Kvissentali hoovimüük". Kvissentali hoovimüük. Vaadatud 11. septembril 2023.
- ↑ "Avati Kvissentali mänguväljak | Tartu linn". www.tartu.ee. 9. september 2023. Vaadatud 11. septembril 2023.
- ↑ "Kvissentali Tänavaraamatukogu". Instagram. Vaadatud 23.05.2022.
- ↑ "Kvissental". Laulud.ee. Vaadatud 26.04.2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kvissentali seltsi koduleht
- Tartu ilukirjanduses: katekndid "Kvissentali" kohta
- Tartu ilukirjanduses: katkendid "Kvissentali ühiselamu" kohta
Annelinn (Ees-Annelinn · Kesk-Annelinn · Taga-Annelinn) · Ihaste (Uus-Ihaste · Vana-Ihaste) · Jaamamõisa · Karlova (All-Karlova · Ees-Karlova · Taga-Karlova) · Kesklinn (Riiamäe · Sadama · Toometaguse · Uueturu · Vanalinn) · Kvissentali · Maarjamõisa · Raadi-Kruusamäe (Kruusamäe · Raadi) · Ropka (Jalaka · Ropkamõisa) · Ropka tööstusrajoon · Ränilinn · Supilinn · Tammelinn (Uus-Tammelinn · Vana-Tammelinn) · Tähtvere · Vaksali (Kastani-Filosoofi · Vaksali) · Variku · Veeriku (Veeriku · Veeriku tööstusrajoon) · Ülejõe (Ujula · Ülejõe)