Pseudonüüm
Pseudonüüm ehk varjunimi on isiku kodanikunime asemel kasutatav teine nimi või nimemärk.
Sageli eelistavad pseudonüüme kasutada teatri- või filminäitlejad, lauljad, kirjanikud, kunstnikud, poliitikud. Varjunime kasutavad ka luureagendid, põrandaaluste organisatsioonide liikmed, kurjategijad jms. Pseudonüümid on laialdaselt kasutusel ka internetikeskkonnas.
Pseudonüüm võib olla ka kollektiivne, ühine mitmele autorile, isikule vmt. Näiteks kirjanike Bernhard Lülle ja Iko Marani ühine pseudonüüm oli Lall Kahas. Pariisi École Normale Supérieure'i noortest lõpetanutest väljakasvanud matemaatikute rühm koostas matemaatika põhialuste paljuköitelise aksiomaatilise esituse "Matemaatika elemendid", kasutades kollektiivset pseudonüümi Nicolas Bourbaki.
Pseudonüümiks võib olla ka mingi sümbol. Näiteks Prince kasutas oma elu lõpus pseudonüümina väljamõeldud "armastuse sümbolit", mida polnud võimalik hääldada[1].
Kui naised võtavad varjunimeks mehenime, nimetatakse seda pseudoandronüümiks. Seda tehti rohkem nendel aegadel, kui naise avalikku esinemist peeti sobimatuks[2].
Näiteks:
- Hans = Anna Haava
- Heiti Lehtme = Alide Ertel
- Juhani Tervapää = Hella Wuolijoki
- Felix Tuli = Hella Wuolijoki
- Indrek Paas = Kersti Sang-Merilaas
- George Sand = Armandine Aurore Lucile Duplin
- George Eliot = Mary Ann Evans
Kui mehed võtavad pseudonüümiks naisenime, nimetatakse seda pseudogünüümiks[2].
Näiteks:
- Mari = Jakob Liiv
- Anni Paluoja = Jaan Vahtra
- Liidi = Mart Pukits
- Tiibuse Mari = August Kitzberg
- Tiiu Tasane = Eduard Vilde
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Tuntumaid eestlaste pseudonüüme
- Tuntumaid välismaiseid pseudonüüme
- Eesti karikaturistide pseudonüümide loend
- Allonüüm
- Initsiaal
- Krüptonüüm
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- August Palm, "Trükisõna ja selle saladuste ümber". Eesti Raamat, Tallinn 1983 (artiklid "Pseudonüüm meil ja mujal", "Varjatud autorite avamise probleemist" jt.)
- Meelik Kahu, "Eesti pseudonüümide leksikon". I köide: eestikeelsed raamatud ja perioodika aastaist 1821–1900. Eesti Raamat, Tallinn 1991, 224 lk.