Wolmar von Scheiding (1670–1750)
Wolmar von Scheiding (1670 – 24. juuni 1750) oli Scheidingute aadlisuguvõsast pärit Rootsi sõjaväelane, mõisnik ja vabahärra, kes osales Põhjasõjas. Ta oli Abja ja Leetse mõisnik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Wolmar von Scheiding sündis 1670. aastal Otto von Scheidingi ja Elisabeth Dorothea von Wrangelli perekonda. 1708. aastal abiellus ta Dorothea Charlotta von Ferseniga, Hans Reinhold von Ferseni õega. Abielust sündis 11 last.[1]
1687. aastal oli ta Stade garnisonirügemendis lipnik. 1688. aastal teenis ta Tiesenhauseni jalaväerügemendiga leitnandina Hollandis. 1697. aastal sai ta rügemendis kapteniks. 1701. aastal viidi ta üle Harjumaa jalaväerügementi. 1711. aastal määrati ta kuningas Stanisławi ihukaitseüksuses ooberstleitnandiks. 1712. aastal määrati ta Dalarö ning 1719. aastal ooerstina Pärnu kindluse komandandiks. Teda autasustati Saksi-Weimari-Eisenachi Valge Pistriku Kojaordeniga.[2]
Wolmar von Scheiding suri 1750. aastal ning maeti koos oma abikaasaga Älvsborgi lääni kirikusse.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Von Scheiding No. 52". Vaadatud 31.05.2024.
- ↑ "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Von Scheiding, Wolmar. Vaadatud 31.05.2024.