Harjumaa jalaväerügement
Harjumaa jalaväerügement (rootsi k. Estländskt infanteriregemente af Harriska kretsen) oli 1701–1710 tegutsenud Rootsi jalaväerügement, kes osales Põhjasõja Eesti sõjatandril. Üksus saadeti Tallinna alistumisel Viimsisse ja saadeti laiali. Tallinna langemise järel. Üksuse ülem oli ooberst Bogislaus von der Pahlen.
Üksuse sinisel lahingulipul on kujutatud kuldset vapikilpi, millel on kolm otse vaatavat tumesinist lõvi.[1] Säilinud kolm lippu on valmistatud 1707. aastal Stockholmis Olof Hoffmanni poolt.[2][3]
Üksuse teenistusajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Harjumaa jalaväerügement moodustati 1701. aasta kevadel. Selle ülemaks määrati ooberst Bogislaus von der Pahlen. 1077-meheline üksus viidi üle Liivimaale, 1701. aasta sügisel paiknes rügement Ahja jõe ääres.[4] Lisaks asus üks osa rügemendist postil Kastres. 1702. aastal asus osa rügemendist Tartu sõjalaevastikus ja osales lahingutes Peipsil, kusjuures lipulaev Vivat hukkudes kaotati 80 meest. 1703. aastal võimutses rügement laevastiku toel kogu Peipsi järvel, kusjuures laastas nii Pihkva ümbrust kui ka kogu Peipsi idarannikut ja Petseri äärset kallast. 1704. aastal viidi rügement siiski Tallinna tagasi.
1705. aastal osales rügement Retusaari (Kroonlinna) dessantoperatsioonis, mis aga läbi kukkus ja rügement kaotas 20 meest.[2] Kuigi von der Pahlen kiitis 1705. aastal oma rügemendi olukorda, palus ta järgmisel aastal Eestimaa viitsekuberneri Wolmar Anton von Schlippenbachi välja antud plakati kaudu, et roodutalupojad üksuse riietamisel rohkem kaasa aitaksid.[5][2] 1707. aastal toodi kallimad mundriosad, näiteks sinised kuued, Stockholmist. 1708. aastal oli osa rügemendist Ehrenskiöldi laevastikus. 1709. aastal oli üksuse koosseisus 949 reameest.[6] 1710. aastal alistus rügement Tallinna langemise järel.[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Leif Tornquist, Regionala vapen som motiv i svenska fåltteckenb vid tiden for Stora Nordiska Kriget, SOCIETAS HERALDICA SCANDINAVICA 1978, Bind 4, nr. 38, lk 357
- 1 2 3 Lk 16 (Horisont, 1994)
- ↑ "Swedish Colours from Enlisted and Militia Units in the Baltic Provinces 1700-1710" (PDF). Vaadatud 18.01.2024.
- ↑ "ÜLDVAADE HARJU RÜGEMENDI VÕITLUSTEEST". Originaali arhiivikoopia seisuga 18.01.2024. Vaadatud 18.01.2024.
- ↑ Lk 52 (Eesti rahva ajaloost, 1960)
- ↑ Lk 47 (Horisont, 2013)
- ↑ Lk 21 (Nordensvan, 1920)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 1960.
- Kroon, Kalle. Kolme lõviga lipu all Horisont. Nr. 1. 1994.
- Kroon, Kalle. Eestlaste vabadusest ja väest Rootsi aja lõpul Horisont. Nr. 2. 2013.
- Nordensvan, Carl Otto. Svenska arméns regementen 1700–1718 1920.