Wissant

Wissant
	[ ɥisɑ̃ ]
Pindala	12,8 km²
Elanikke	848 (1.01.2021)
Koordinaadid	50° 53′ N, 1° 40′ E

Wissant (tuleneb hollandi nimest Witzand, "valge liiv") on mereäärne vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Wissant on kalasadam ja põllumajandusküla, mis asub u. 18 km Boulogne-sur-Merist põhja pool, 16 km Calais'st lääne-edelas, 36 km Doverist kagus, 53 km Dunkerque'ist lääne-edelas, 66 km Belgia rannikust, 191 km Le Havre'ist põhja pool, 523 km Brestist kirdes ja 231 km Pariisist põhja pool, teede D238 ja D940 ristumiskoha ümbruses, La Manche'i kaldal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asudes laguuni idapoolses otsas, mis tekkis tõenäoliselt 10. sajandi keskpaigas rannaluidete tormimurrust, on Wissant olnud aastatuhande kaluriküla: koos Audresselles'iga on see viimane kaluriküla Prantsusmaal, kus kasutatakse traditsioonilist püügimeetodit, kasutades puitpaati nimega flobart, ja mis oli keskajal peamiseks sadamaks Inglismaa seilamiseks pardale minekuks: 11. sajandi keskpaiga Püha Vulganiuse eluloos määratleti Wissanti, tõenäoliselt anakronistlikult, 8. sajandi alguse keldi pühaku loomulikuks maabumiskohaks tema evangeliseerimisreisidel. Wissant oli Robert III de Beaumonti pardalemineku sadamaks tema õnnetul sissetungil Inglismaale 1173. aastal 3000-mehelise flaamide armeega. Inglismaa Henry III jäi sularaha puudumise tõttu Wissanti lukku. Matthew Parise (13. sajandi keskpaik) sõnul segasid selle naucleri tavaliselt Inglise kalalaevastikke.

7. - 14. sajandil oli kohalikuks keeleks läänefrangi murre, mida kutsuti vanahollandi keeleks, ning küla kandis nime Witsant ja oli Flandria osa.

Meri tungib Wissantis asuvasse Teise maailmasõja aegsesse betoonist plokkmajja

Liikuvad rannaliivad ummistasid sadama, samas kui 12. sajandi lõpupoole tõusis Calais' tähtsus sadamana. 19. sajandi lõpul hakkasid Wissanti rannaluited kattuma mereäärsete villadega. 20. sajandil kaevandas Calais' ettevõtja M. Létendart luidetel Wissantist läänes iidse laguuni sängis liiva ja kruusa. Hiiglaslikud väljakaevamised moodustavad nüüd järved ja looduskaitseala. Nende kruusaaukude ekspluateerimise ajal avastasid neli töölist terve mammuti luud koos võhkadega.

1909. aasta juulis oli Wissant ülemaailmse tähelepanu keskpunktis. Kolm kandidaati 1000-naelasele Northcliffe'i auhinnale, mille Daily Mail pakkus esimese õhust raskema laeva eest, mis ületab La Manche'i, olid laagris piki Calais' ja Wissanti vahelist rannikut. Prantsuse-Vene krahv Charles de Lambert, kellel oli kaks Wright Flyersit (nr. 2 ja 18), oli laagris Wissantis. Luidete kohal harjutades kukkus ta rängalt kokku ja tühistas oma plaanid. Louis Blériot võitis auhinna ja ülemaailmse kuulsuse oma laagrist Calais's.

Tänapäeval kutsuvad pariislased Wissanti sagedaste ja tavaliselt soodsate tuulte ning TGV raudteejaama ja Fréthuni sõitvate Eurostari rongide läheduse tõttu surfamise "Mekaks".

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

1. detsembril 1170 seilas Thomas Becket Wissantist Inglismaale, kus suri märtrisurma.

Jacques ja Pierre de Wissant olid koos nelja teisega Saja-aastase sõja ajal Calais' piiramisrõngas vabatahtlikult pantvangis. 4. augustil 1347 läksid nad paljajalu ja ainult särgiväel ning köitega kaelas Inglismaa kuninga juurde, kes oli kavatsenud nad surema jätta, kättemaksuks tema kaotuste eest selles piiramisrõngas. Kuus meest päästeti ainult kuninganna Hainault' Philippa sekkumisega. Auguste Rodin kasutas seda teemat oma kuulsa skulptuuri Calais' kodanikud (1889) tegemisel.

Prantsusmaa presidendil Charles de Gaulle'il oli Wissantis väike suvemaja, mis on alles praegugi.

Huviväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

St. Nicholas' kirik, pärineb 15. sajandist.
Le Typhonium, kunstnik Adrien Demonti ja tema naise Virginie Demont-Bretoni Egiptuse stiilis ehitatud villa, millele kunstnike järeltulijad lisasid hiljem torni.
Kaks 17. sajandi kindlustatud häärberit.
Vana vesiveski, muudetud muuseumiks, praegu kahjuks avalikkusele suletud.
Sõjakalmistu, kus on 11 Teises maailmasõjas langenud Rahvaste Ühenduse sõduri hauad.
SM UC-61 Saksamaa I maailmasõja-aegse allveelaeva vrakk, tavaliselt liivaga kaetud, kuid 2019. aastal taas nähtaval.