Werner Oldekop

Werner Oldekop (sündinud 1. jaanuaril 1927 Tallinnas) on Eesti päritolu füüsik ja tehnikateadlane.

Elulugu

Werner Oldekop on baltisakslane.

Lahkus 1941 koos vanematega Saksamaale, teenis 1942–44 lennuväe abiteenistuses ja 1944–45 Saksa armees, 1945 viibis sõjavangis. Sooritas 1946 abituuriumi Flensburgis, 1947–51 õppis Göttingeni Ülikoolis füüsikat, dr. rer. nat. (1952, samas), väitekiri käsitles füüsikalisi protsesse pooljuhtides. Oli 1952–53 Kölni Ülikooli teoreetilise füüsika instituudi assistent, 1953–66 Siemens-Schuckertwerke AG teadur Erlangenis, ühtlasi 1963–65 Darmstadti Tehnikaülikoolis õppeülesande täitja. Kutsuti 1965 Braunschweigi Tehnikaülikooli vastloodud kosmoselennutehnika ja reaktoriteooria õppetooli professoriks, 1985–87 oli masinaehituse ja elektrotehnika teaduskonna nõukogu eesistuja ja 1988–90 ülikooli asepresident, aastast 1992 emeriitprofessor. Juhendanud 25 doktoritööd. Õppetöö kõrval täitis msg ametikohuseid teisteski teadusasutustes ja firmades: oli 1966–74 DFVLR-i elektriajamite ja energiavarustuse instituudi direktor, 1968–78 GKSS-i majandus-tehnilise nõukogu esimees ja 1978–87 Kraftwerk Union AG järelevalvenõukogu liige.

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: termoelekter, tuumareaktoritehnika, vahetu energiamuundamisega väikereaktorid, alternatiivenergeetika süsteemid, solaartehnika, satelliitide energiavarustus. Pidanud loenguid päikeseenergia kasutamisest ja päikeseelementidest ka Eestis. U 80 teadustrükist.

Teoseid

• Theoretische Untersuchung elektromagnetischer Plasmabeschleuniger vom Hall-typ (kaasautor). München, 1967
• Druckwasserreaktoren für Kernkraftwerke. München, 1974
• Einführung in die Kernreaktor- und Kernkraftwerkstechnik. Teil 1–2. München, 1975
• Näherungsmethoden zur Berechnung der mit Solarkollektoren nutzbaren Wärmeenergie(kaasautor). Düsseldorf, 1983

Kirjandus

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.