Mine sisu juurde

Väävelhape

Allikas: Vikipeedia
Väävelhape
96% väävelhappe vesilahus
Üldised omadused
Keemiline valem H2SO4
Välimus värvuseta vedelik
Füüsikalised omadused
Molekuli mass 98,079 amü
Sulamistemperatuur 283,15 K (10 °C)
Keemistemperatuur 610,15 K (337 °C)
Tihedus 1840 kg/m³
Lahustuvus segunev
Ohutus
Suukaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid
Nahk võib põhjustada tõsiseid söövitushaavu, arme, plekke jms
Silmad võib kahjustada nägemist
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool

Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja selle käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka "lõngaõli" ja "akuhappena". Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimetusi "kübaramust" ja "sinine silmakivi".

Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42–.

Väävelhape sulamistemperatuur on 10 kraadi ja keeb temperatuuril 337 kraadi Celsiuse järgi. Kui temperatuur ületab 300 kraadi, hakkab väävelhape lagunema, moodustades vääveltrioksiidi ja vett.

Väävelhape on suure tihedusega õlikas vedelik, väga hea elektrijuhtivuse ja suure dielektrilise läbitavusega.[1]

Tootmine ja kujutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel.

Vanim väävelhappe tootmise menetlus on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud.

Vitriolid on sulfaadid, mis lasevad end suhteliselt kergesti termiliselt lagundada vääveltrioksiidiks ja metallioksiidiks.

Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604–1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappemanufaktuuri, mis umbes 1650. aastal tootis Nordhausenis (HarzisSaksamaal) väävelhapet. Tema teeneks on naatriumsulfaadi – toonase nimetusega glaubrisoola, nüüdse nimetusega mõrusoola – meditsiinilise lahtistava toime avastamine ja tootmise alustamine.

  • Roheline vitriol FeSO4 7 H2O
  • Sinine vitriol CuSO4· 5 H2O
  • Valge vitriol ZnSO4· 5 H2O
  • Alaun Al[K(SO4)2] · 12 H2O

Tähtsamad ühendid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Karik, H., & Truus, K. (2003). Elementide keemia. Tallinn: Kirjastus Ilo. lk 483