Mine sisu juurde

Nordhausen

Allikas: Vikipeedia
Nordhausen

saksa Nordhausen
Vaade Nordhauseni kesklinnale

Pindala: 89,3 km²
Elanikke: 41 233 (31.12.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 51° 30′ N, 10° 47′ E
Nordhausen (Saksamaa)
Nordhausen
Vaade Nordhauseni toomkirikule

Nordhausen on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal, Nordhauseni kreisi keskus.

Linn jaguneb 12 linnaosaks.

Nordhausen asub Harzi mägede lõunajalamil 189 meetrit üle merepinna. Linnast voolab läbi Helme jõgi, mis suubub Unstruti, see omakorda Saale jõkke, see Elbesse ja viimane Põhjamerre [2].

Raudteed pidi saab linnast sõita ida poole Sangerhauseni ja Eislebeni kaudu Hallesse, lõuna poole Sondershauseni kaudu Tüüringi keskusse Erfurdi ning lääne poole Leinefelde ja Heiligenstadti kaudu Kasselisse. [2]

Maanteed mööda saab linnast sõita sinna, kuhu raudteedki pidi, lisaks põhja suunas Wernigerode kaudu Braunschweigi ja Halberstadti kaudu Saksi-Anhalti keskusse Magdeburgi. [2]

Nordhausenit on esmamainitud 13. mail 927 Saksa kuninga Heinrich I välja antud ürikus. Linnaõigused sai asula 13. sajandil, pakutud on mitut aastaarvu. 1430 astus Nordhausen Hansa Liitu. 1500 sai ta osaks Alam-Saksi ringkonnast. 1523 jõudis linna reformatsioon ja samal aastal viibis linnas Thomas Müntzer. Pärast 1648 sõlmitud Vestfaali rahu läks Nordhauseni ümbrus üldiselt Brandenburgile, ehkki Nordhausen jäi sõltumatuks.

2. augustil 1802 hõivasid linna Preisimaa kuningriigi väed ja linn kaotas sõltumatuse. Ta sai osaks 1807 loodud Vestfaali kuningriigist, pärast Napoleoni langust ühendati 1816 Preisimaa Saksimaa provintsiga.

1866 sai linn raudteeühenduse, kõigepealt ida pool asuva Hallega.

Teise maailmasõja ajal paiknes Nordhauseni külje all Mittelbau-Dora koonduslaager, mis pakkus tööjõudu Nordhauseni kesklinnast 3 km kaugusel oleva Kohnsteini mäe sisemuses olevale V-2 rakettide tehasele. 24. augustil 1944 pommitas USA lennuvägi Nordhauseni lennuvälja. 3. ja 4. aprillil 1945 hukkus Suurbritannia õhurünnakus 8800 inimest, neist 1500 haiget sõjavangi haiglas, ja hävis kolmveerand linnast. 11. aprillil 1945 hõivas linna USA sõjavägi ja 2. juulil Punaarmee.

18. juulil 1945 asutas Nõukogude juhtkond Rabe instituudi, et arendada V-2 põhjal Nõukogude raketitehnikat. 1946. aasta mais allutati see Nordhauseni Instituudile. 22. oktoobril 1946 toimus operatsioon Osoaviahim, mille käigus küüditati 10 000 – 15 000 saksa teadlast, inseneri ja nende pereliiget NSV Liitu. Paljud jäid sinna kuni 1950. aastate alguseni.

Ajal, mil Saksamaa oli jagatud, kuulus Nordhausen Saksa DV-sse Erfurdi ringkonda, pärast Saksamaa taasühendamist Tüüringisse.

Nordhausenil on neli sõpruslinna: Beit Shemesh (Iisrael), Bochum (Saksamaa), Charleville-Mézières (Prantsusmaa) ja Ostrów Wielkopolski (Poola).

Rolandi kuju Nordhauseni raekoja ääres

Nordhauseni Püha Risti katedraali ajalugu ulatub 10. sajandisse. 1220 muudeti see kirikust katedraaliks. Katedraalil on hilisgooti stiilis lööv, aga tornid, krüpt ja ristikäik on romaani stiilis.

14. sajandil rajati Peetruse kirik, mis hävis 1945. Kirikust on säilinud üks torn, mida kutsutakse Peetruse torniks.

17. sajandil rajati raekoja välisseina äärde Rolandi kuju. Seda kuju peetakse linna sümboliks.

Meyenburgi kunstihoone on 20. sajandi algul rajatud juugendstiilis villa, milles asub väike kaasaegse kunsti muuseum.

Nordhauseni teater rajati 1917.

Nordhausen oli Saksamaa närimistubaka tootmise keskus. Linn on tuntud ka viinatootmise poolest.

Nordhausenis on rakenduskõrgkool, mis pakub bakalaureuse- ja magistriõpet ärijuhtimise, haldusjuhtimise ja majandusteaduse alal.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]