Volpino Italiano
| Volpino Italiano | |
|---|---|
.JPG)
| |
| Hüüdnimed | Volpino
Cane del Quirinale Cane di Firenze |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | Isased 27–30 cm
Emased 25–28 cm |
| Karvkate | Pikk, sirge
valge või punane (teised värvid lubatud) |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Volpino Italiano ehk Volpino on itaalias aretatud spits.[1] Nad on lähisuguluses kääbusspitsi[2][3] ja saksa spitsiga.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Väikesed ja tänapäevast Volpinot meenutavad koerad on tuvastatud mitmel maalil, millest varaseim võib olla Vittore Carpaccio Püha Augustinus oma tööruumis, mis on maalitud 1502. aastal Scuola di San Giorgio degli Schiavonis Veneetsias. Väidetavalt oli Firenze skulptoril Michelangelol selline koer. [5]
18. ja 19. sajandil olid seda tüüpi koerad levinud Toscanas, kus neid tunti Cane di Firenze nime all ning kaarikujuhid ja karjased kasutasid neid valvekoertena. Lazios kutsuti tõugu Cane del Quirinale.
1888. aastal külastas Ühendkuningriigi kuninganna Victoria Firenzet ja ostis seal olles neli kääbusspitsi või spitsi tüüpi koera.[6] [7]
1913. aastal koostas Kennelklubi Italiano esimese Volpino Italiano tõustandardi ja korraldati mõningase eduga koertenäitused. 1956. aastal aksepteeris Fédération Cynologique Internationale tõugu täielikult. 1960. aastateks oli tõug praktiliselt kadunud ja väljasuremise äärel. 1968. aastal leiti mõned isendid ja koerte registreerimist alustati uuesti 1972. aastal.
Vahemikus 2011–2019 registreeriti Itaalias umbes 160 uut koera iga aasta.[4]
Omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Volpinod on tuntud oma väikse kehaehituse poolest, nende turjakõrgus ei ületa 30 cm. Neil on ruutjas kehaehitus, keha pikkus on enam-vähem võrdne turjakõrgusega. Karvkate on pikk ja hoiab kehast eemale. Nad võivad olla nii valge, sügavpunase kui ka musta värvusega; uuendatud tõustandardis on aga aktsepteeritud ka mis tahes teine värv.
See tõug on üks paljudest, keda mõjutab pärilik haigus Ectopia lentis – silmaläätse dislokatsioon või paigast nihkumine, mis võib põhjustada valu või pimedaksjäämist.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "VOLPINO ITALIANO". www.enci.it/volpino. Vaadatud 20. juunil 2024.
- ↑ Neri, Margherita; Tonelli, Serena; Tonelli, Eraldo (2005). Cani (itaalia). Taylor & Francis. ISBN 978-88-09-03913-1.
- ↑ "VOLPINO ITALIANO". www.fci.be. Vaadatud 20. juunil 2024.
- ↑ 4,0 4,1 "Volpino Italiano" (PDF). enci.it. 21. september 2023. Vaadatud 20. juuni 2024.
- ↑ "Volpino Italiano" (PDF). fci.be. 21. september 2023. Vaadatud 20. juuni 2024.
- ↑ Secord, William (2009). Dog Painting: A History of the Dog in Art (inglise). Antique Collectors' Club. ISBN 978-1-85149-576-4.
- ↑ Coren, Stanley (11. detsember 2012). Why We Love The Dogs We Do: How To Find The Dog That Matches Your Personality (inglise). Simon and Schuster. ISBN 978-1-4711-0940-9.
- ↑ David Gould, Louise Pettitt, Bryan McLaughlin, Nigel Holmes, Oliver Forman, Anne Thomas, Saija Ahonen, Hannes Lohi, Caroline O'Leary, David Sargan, Cathryn Mellersh (2011). ADAMTS17 Mutation Associated with Primary Lens Luxation Is Widespread among Breeds. Veterinary Ophthalmology 14 (6): 378–384. DOI:10.1111/j.1463-5224.2011.00892.x.