Vladimir Sollogub

Allikas: Vikipeedia
Vladimir Sollogub
Sollogub.jpg
Vladimir Sollogub 1840. aastatel
Sünniaeg 20. august 1813
Sünnikoht Peterburi, Venemaa
Surmaaeg 17. juuni 1882 (68-aastaselt)
Surmakoht Hamburg, Saksamaa
Rahvus Venelane
Elukutse Kirjanik ja riigiametnik
Alma mater Tartu Ülikool
Abikaasa Sophia Mihhailovna Sollogub (1820—1878)
Lapsed Jelizaveta (1847–1932)
Maria (1851–1917)

Krahv Vladimir Aleksandrovitš Sollogub, vene keeles Влади́мир Алекса́ндрович Соллогу́б, (20. august 181317. juuni 1882) oli vene kirjanik, kes kirjutas peamiselt lühiromaane, esseesid, näidendeid ja memuaare. Õppis Tartu ülikoolis ja töötas hiljem erinevates riigiametites. Ta oli kunstnik Fjodor Lvovitš Sollogubi onu.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema isapoolne vanaisa oli leedu-poola päritolu aadlik. Ta õppis aastatel 1829–1834 Tartu ülikoolis. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Peterburis, alguses välisministeeriumis ja seejärel siseministeeriumis ning hiljem ka Kaukaasias. Sollogub kolis koos perega 1850. aastate lõpus Tartusse, kus neile kuulus maja. Majas elati talvel, suved veedeti Tartu ümbruses maal.[1]

Ta suri 1882. aastal ja on maetud Moskvasse, Donskoi surnuaeda.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vladimir Sollogub on avaldanud romaani "Tarantass", jutukogu "Enne Und" ja elu lõpupoole memuaarid "Mälestused". Üliõpilasaastate kogemused Tartust on leidnud kajastamist jutustustes "Kaks Üliõpilast" (1837) ja "Apteekriemand" (1841). Samuti kirjeldab ta Tartut ja sealseid olusid üsna pikalt oma mälestustes ning tema kirjatöödes avaldub positiivne suhtumine baltisakslastesse.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1000 tartlast läbi aegade 2003, lk 404–405

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lembit Ainsoo ja Uno Ainsoo (koostajad) 1000 tartlast läbi aegade Tartu, Greif 2003

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]