Svjatoslav I

Allikas: Vikipeedia

Svjatoslav I (surnud 972), oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja, aastatel 945–972, reaalset valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riigi regendina tema ema Olga.

Svjatoslav I vanemad oli Kiievi-Vene valitseja Igor (ka Ingvar ja Inge) (sündinud enne 879 aastat –945) ja Olga (ka Helga; surnud 969).

Vana-Vene riik, Svjatoslav I valitsemisajal

Sõjakäigud kasaaride vastu[muuda | muuda lähteteksti]

963/964 aastal tegi noor Svjatoslav sõjakäigu vjatitšite maale ja Vana-Vene riigi idaslaavlastest elanikke ohustanud Kasaari khaaniriigi vastu ning purustas Kasaari khaani väed ning vallutas kasaaride linnad (Kazerani, Atili, Sarkeli ja Tmutarakani) Doni jõe alamjooksul. Seejärel aga jätkas sõjakäiku alaanide ja adõgeede aladele, Kubanimaale Põhja-Kaukaasias.

Sõjakäik bulgaarlaste vastu[muuda | muuda lähteteksti]

Bulgaaria ja Bütsantsi alad, 945. aastal

10. sajandi Balkani poolsaarel ja Väike-Aasias asunud keskaegne võimsaim riik Bütsants pidas sõdu Bulgaaria riigi täielikuks allutamiseks, milles ta kasutas liitlasena Svjatoslavi. Aastal 968 tungisid Kiievi-Vene väed eesotsas Svjatoslav I-ga Bulgaaria aladele ning vallutasid bulgaarlaste linnad Doonau ääres ning seadsid sisse 967. aastal oma residentsi ja valitsuskeskuse Perejaslavetsis (bulgaaria Preslav). 968. aasta alguses aga piirasid Kiievi sisse petšeneegid ning Svjatoslav oli sunnitud lahkuma Bulgaariast ning peletama petšeneegid Kiievi piiramiselt Volgast lääne pool asuvatesse steppidesse.

Sõda Bütsantsiga[muuda | muuda lähteteksti]

Svjatoslavi lahkumise järel Kiievisse suutsid bulgarid saavutada kokkuleppe Bütsantsiga, taastada ühtsuse ning kindlustada end kindlustustes, kuid naasnud Svjatoslav vallutas 969. aasta sügisel taas Perejaslavetsi. 971. aastal alistasid Bütsantsi keisri Johannes I Tzimiskese väed Svjatoslav I väed. Silitrasse taandunud Svjatoslavi väed piirati sisse ja pärast 3 kuulist vastupanu alistusid nad 971. aasta juulis.

Svjatoslav ja tema väed lahkusid Bulgaariast ning suundusid Dnepri suudmesse. Seal varitsesid Dnepri kärestike juures neid ja nende sõjasaaki petšeneegid, kes Svjatoslavi 972. aasta kevadel tapsid.

Järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Svjatoslavi järglased:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]