Viļķene mõis
.jpg)
Viļķene mõis (saksa keeles Wilkenhof, läti keeles Viļķenes muiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Limbaži piirkonnas Viļķene vallas Viļķenes.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
19. novembril 1621 kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Lemsalu piiskopilinnuse koos kõige sinnakuuluvaga Riia linnale. Kingitu hulgas oli ka Viļķene vakus (Wilcken), millest kujunes hiljem Riia linnale alluv Viļķene mõis.[1]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal üksteist adramaad, sellele allus 342 mees- ning 413 naishinge.[2] Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Lemsalu ja Lāde mõisaga kuuskümmend viis adramaad. 1688 oli mõisa suurus 14 ja 3/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid kümme, aastal 1757 aga üksteist. Aastal 1823 oli mõisa suurus 14 ja 13/20 adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 14 ja 12/20, aastal 1881 aga 4 ja 27/80, lisaks 15 ja 2/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[4]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisale kuulus Indriķi karjamõis, kus aastal 1835 sündis Läti hümni autor Kārlis Baumanis.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 151.
Kirik: Katriņa kirik
Mõisad: Dreiliņi mõis | Pāle mõis | Rūstuži mõis | Suceni mõis | Šķirstiņi mõis | Viļķene mõis