Visuaallennureeglid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Visuaallennureeglid (ingl visual flight rules, akronüüm VFR) on reeglite kogum, millest lähtuvalt juhib piloot õhusõidukit piisavalt hea nähtavusega ilma korral. Ilmastikutingimused peavad olema paremad kui VFR-lennu miinimumväärtused, mille on sätestanud piirkonna lennundust reguleeriv amet. Visuaallennul peab piloot suutma õhusõidukit juhtida nii, et maa- või merepind on pidevalt nähtav, vältides takistusi ja teisi õhusõidukeid visuaalselt[1]. Juhul kui ilmastikutingimused on halvemad kui sätestatud visuaallennu miinimumid, on piloodid kohustatud järgima instrumentaallennureegleid (IFR), mille korral juhindutakse peamiselt instrumentidest, mitte nähtavatest parameetritest. Mõningatel juhtudel on võimalik lennujuhtimisüksuselt saada eri-VFR-lennu luba[2].

Euroopa Liidu riikides ning nende riikide registreerimistunnustega õhusõidukitega[3] viiakse VFR-lend läbi tingimustes, milles nähtavus ja õhusõiduki kaugus pilvedest on võrdsed või suuremad kui need, mille on sätestanud Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO)[4]. Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmäärusega nr 923/2012 lennureeglid, sealhulgas visuaallennureeglid, mis kehtivad ka Eestis ning millele on kehtestatud mõned riigisisesed erandid[5].

Kõrgus Õhuruumi klass Nähtavus lennul Vahemaa pilvedeni
FL100 ja kõrgemal A B C D E F G+ G 8 km 1500 m horisontaalselt, 300 m vertikaalselt
Allpool FL100 ja üle 900 m (3000 jalga) keskmisest merepinnast või kõrgemal kui 300 m (1000 jalga) maapinnast, olenevalt kumb on kõrgem A B C D E F G+ G 5 km päeval, 8 km öösel 1500 m horisontaalselt, 300 m vertikaalselt
Kõrgusel 900 m ja madalamal keskmisest merepinnast või 300 m maapinnast, olenevalt kumb on kõrgem A B C D E 5 km päeval, 8 km öösel 1500 m horisontaalselt, 300 m vertikaalselt
F G+ G 5 km päeval, 8 km öösel Selgelt allpool pilvi ja silmside maa- või veepinnaga

Tabel on koostatud Lennuliiklusteeninduse AS-i avaldatud "ENR 1.2 VISUAALLENNUREEGLID" põhjal[2].

Visuaallennureeglitest juhinduvad õhusõidukid võivad lennata madalamal kui määratud piirkonnad vaid siis, kui see on vajalik õhkutõusuks või maandumiseks[3].

Piirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Tihedalt asustatud piirkondade või vabaõhukogunemiste kohal ei tohi visuaallennureeglite kohaselt lennata madalamal kui 300 m (1000 jalga) ning seda kõrgeimast takistusest 600 meetri raadiuses. Väljaspool eelmainitud piirkondi ei tohi lennata madalamal kui 150 m (500 jalga) kõrgeimast takistusest 150 meetri raadiuses. VFR-lende tohib sooritada ka öösel, kuid sel juhul ei tohi lennata allpool minimaalset kehtestatud lennukõrgust või mägistel aladel allpool 600 m kõrgeimast takistusest. Visuaallennureeglite järgi ei tohi sooritada lende kõrgemal kui FL 195 (19 500 jalga) ega helikiiruselähedasel või ülehelikiirusel välja arvatud juhul, kui pädevalt asutuselt on saadud luba.[3]

Eri-VFR-lennud[muuda | muuda lähteteksti]

VFR-lennud võivad startida ja maanduda tingimustes, kus lennuvälja lähialas on pilvekõrgus madalam kui 450 m (1500 jalga) või nähtavus maal alla 5 km vaid siis, kui selleks on saadud lennujuhtimisüksuse luba eri-VFR-lennuks lähialas[4]. Sellisel juhul peab lend toimuma väljaspool pilvi, nähtavus nii lennul kui ka maal peab olema vähemalt 1500 m või kopterite puhul vähemalt 800 m ning indikaatorkiirus võib olla kuni 140 sõlme[3]. Erijuhtudel, milleks peab lennujuhtimisüksuselt loa saama, võivad kopterid lennata ka nähtavusega alla 800 m, et osutada arstiabi või teha otsingu-, pääste- või tuletõrjelende[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Section 91.155 14 CFR Part 91 - General Operating and Flight Rules – FAA
  2. 2,0 2,1 Lennuliiklusteeninduse AS. "ENR 1.2 VISUAALLENNUREEGLID". 14. veebruar 2019. Vaadatud 8. aprill 2019.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Euroopa Komisjon. "Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012". 26. september 2012. Vaadatud 8. aprill 2019.
  4. 4,0 4,1 International Civil Aviation Organization. "Rules of the Air". Juuli 2015. Vaadatud 8. aprill 2019.
  5. "Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest". 17. juuni 2016. Vaadatud 8. aprill 2019.