Viru-Kabala raamatukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Viru Kabala raamatukogu asus Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Viru-Kabala külas. Viru Kabala raamatukogu on valla allasutus ja sõltub valla eelarvest. Raamatukogu töötab Rägavere Valla volikogu poolt kinnitatud põhimääruse ja kasutamise eeskirjade alusel (12.02.2007). Viru-Kabala raamatukogu asub eramajas ning põrandapinda on 56 m2. Raamatukogus asub Avatud Interneti Punkt (AIP).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kabalas asus tegutsema 1921. aastast Muusika-Kirjanduse Selts. Oletatavalt sellest ajast on alguse saanud ka raamatukogu teke. Kui 1924. aastal valmis rahvamaja, siis töötas raamatukogu sealses jalutusruumis. Ametlikult avati Kabala raamatukogu 1926. aastal Kabala Muusika-Kirjanduse Seltsi raamatukoguna. Esmane raamatufond saadi kokku annetustest. Esimeseks raamatukogu töötajaks oli Gertrud Leetman (al 1936 Leetmaa)[1] 1926. aastal võeti Kabala raamatukogu avalike raamatukogude võrku. Sellest ajast oli raamatukogu juhataja Juljus Hannus. Tema põhitööks oli õpetaja ja juhataja amet Nõmmise algkoolis. Aastatel 1930–1945 kandis raamatukogu nimetust Pada Valla Avalik raamatukogu. Raamatukogul olid siis ka osakonnad ja need asusid Pikaristis ning Sondas [2] 1941–1943 Saksa okupatsiooni ajal raamatukogu ei tegutsenud. Nõukogude ajal 1945. aastal registreeriti raamatukogu ning see sai nimeks Rägavere Valla Kabala raamatukogu. Põrandapinda oli 33 m2. Töötas kolm laenutuspunkti. Raamatukogu teenindas kahte kolhoosi: Kungla ja Punane Koit. Raamatukogu oli lahti kolm korda nädalas. Kevadel, mais, oli raamatukogu juhataja tööks ka riigilaenu kogumine[3] Kabala raamatukogu nimetus muudeti Rägavere Valla Kabala Rahvaraamatukoguks alles aastal 1946. Seda nimetust kandis raamatukogu kuni 1971. aastani[4] Aastaid vaeveldi kitsikuses ja enne koju minekut lukustati kappe. Kergendus aga saabus 1960. aastal. Kabala- ja Rägavere külanõukogu ühinemisega sai keskuseks Ulvi. Kabala külanõukogu ruumid lubati Kabala raamatukogu käsutusse[5] 1971 aastast hakkas raamatukogu kandma nimetust Kabala Külaraamatukogu. 1974–1979 kandis raamatukogu nimetust Rakvere Keskraamatukogu Kabala Harukogu. 1979 oli Rahvusvaheline lasteaasta. Sellest aastast alates kuni 1991 aastani kandis raamatukogu nimetust Viru Kabala raamatukogu[6]

Eesti Vabariigi algusest, aastast 1991, sai raamatukogu nimetuseks Viru Kabala Külaraamatukogu. Sellest ajast kuulus raamatukogu eelarve kohaliku külanõukogu eelarve hulka. Enne seda alluti Rakvere rajoonile. Kuna alluvussuhe muutus, tuli hakata raamatukogu fondi inventeerima[7] 1996. aastast kuni tänase päevani kannab raamatukogu taas nimetust Viru Kabala raamatukogu. Kõige pikemat aega on Kabala raamatukogus töötanud Helje Ansla. Tema tööaastateks on 43 aastat. Selle aja jooksul viis ta Viru Kabala raamatukogus läbi kirjandusõhtuid, kirjanduslikke arutelusid, teemaõhtuid, kirjanduslikke karnevale ja kirjanduslikke balle. Lisaks organiseeris ta mitmeid temaatilisi ekskursioone täiskasvanutele ja lastele. Vastavalt hetke poliitilisele olukorrale tuli tal teha ka plakateid ja loosungeid nii raamatukogu tarbeks, kui ka ümberkaudsetesse kolhoosidesse. Viru-Kabala raamatukogu kroonikate (1924–1996) koostamisel on ka Helje Ansla tegevust suunanud hetke poliitiline olukord. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel peale 1991. aastat leidsid raamatukogus aset suured muudatused – endisest raamatute kogust peab saama nõudliku lugeja kõiki vajadusi rahuldav informatsioonikeskus. Teeninduspiirkonda jääb viis küla: Viru Kabala, Miila, Nõmmise, Uljaste ja Kõrma[7] Alates 2005. aastast liitus Kabala raamatukogu programmiga URRAM[8]

Viru Kabala raamatukogu nimed läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1926 Kabala Muusika – Kirjanduse Seltsi raamatukogu
  2. 1930 Pada Valla Avalik raamatukogu
  3. 1945 Rägavere Valla Kabala raamatukogu
  4. 1946 Rägavere Valla Kabala Rahvaraamatukogu
  5. 1971 Kabala Külaraamatukogu
  6. 1974 Rakvere Keskraamatukogu Kabala Harukogu
  7. 1979 Viru Kabala
  8. 1991 Viru Kabala Külaraamatukogu
  9. 1996 Viru Kabala raamatukogu

Töötajad läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1924 – 1926 Gertrud Leetman
  2. 1926 – 1930 Juljus Hannus
  3. 1930 – 1941 Maret Tammekand
  4. 1943 – 1951 Anne Reits
  5. 1951 (aprill-september) Endla Nõuakas
  6. 1951 – 1952 Oskar Sepper
  7. 1952 – 1953 Elsa Pill
  8. 1953 – 1996 Helje Ansla
  9. 1996 – 2005 Tiina Raam
  10. 2005 (mai-juuli) Helve Karja
  11. 2005 – 2009 Tea Runovski
  12. 2009 – Anneli Lukk

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Uuspõld, K. 1987–1990, Seltsielu Viru-Kabalas kuni 1940. aastani.
  2. Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1924–1969 1. raamat, lk 39
  3. Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1924–1969 1. raamat, lk 49
  4. Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1924–1969 1. raamat, lk 35
  5. Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1924–1969 1. raamat, lk 113
  6. Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1970–1979 2. raamat, lk 80
  7. 7,0 7,1 Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1988–1996 4. raamat, lk 72
  8. Viru Kabala raamatukogu sisulised aastaaruanded, 2005–2006

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti raamatukogunduse bibliograafiline andmebaas.2011.(24.05.2011)
  • Uuspõld, K.1987–1990 Seltsielu Viru-Kabalas kuni 1940. aastani. (uurimustöö)
  • Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1924–1969 1. raamat. 1985–2002. Koostaja Ansla, H.
  • Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1970–1979 2. raamat. 1985–2002. Koostaja Ansla, H.
  • Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1980–1987 3. raamat 1985–2002. Koostaja Ansla, H.
  • Viru-Kabala raamatukogu kroonika aastaist 1988–1996 4. raamat 1985–2002. Koostaja Ansla, H.
  • Viru Kabala raamatukogu aruanne 1997–2005

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Seotud lingid: artiklid H. Ansla kohta: