Vikipeedia arutelu:Vikipeedia reeglid/Arhiiv1

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Reeglitesse võiks kuulutuste ja reklaamide kohta ka kirjutada. Jaan513 15:17, 3 May 2004 (UTC +3)

Palun kirjuta. Andres 12:28, 3 May 2004 (UTC)


Märksõnad (inimeste nimed rasvases kirjas)

"Fakultatiivsed osad märksõnast (näiteks vähem kasutatavad eesnimed, isanimed ning ehk ka asutustele antud isikunimed) võib kirjutada tavalises kirjas."

Arvan, et selle lõigu võiks reeglitest välja jätta, se's mõttes, et ma ei näe sellisel reegliosal mõtet... teeb süsteemi otstarbetult keeruliseks ja rikub artikli väljanägemist, kui osa inimese nimest on tavalises, osa paksus kirjas. Jürka 9. aprill 2007, kell 08:02 (UTC)

Algne mõte oli selles, et muidu ei lange märksõna pealkirjaga kokku. Teine argument on see, et pikas nimes on raske tuttavat nime ära tunda.
Minu teada Urmas pooldab seda reeglit. Mina võtsin selle algselt kasutusele. Andres 9. aprill 2007, kell 08:09 (UTC)
Teisest küljest, tegu on pealkirja sünonüümiga ning pikalt variandilt tuleb ümbersuunamine. Aga halb on see, et pealkirjas olev variant ei kordu.
Täieliku rasvase kirja kasuks räägib veel see, et muidu on nime raske eristada tiitlist, kui see peaks nime juures olema. Teisest küljest, ka nimi koos tiitliga on sünonüüm. Andres 9. aprill 2007, kell 08:11 (UTC)

Mina mõtlen sedapidi, et see märksõna ei peagi pealkirjaga sel puhul kokku langema... Inimene leiab ise seose pealkirja ja täispika nime vahel... Se's mõttes minu arvates ei ole pealkirja dubleerimine vajalik..

Ma arvan, et süsteem, kus terve nimi on ühesugune, on lugejal lihtsam omaks võtta... vastasel juhul võib mõni tumba küsima hakata, et mis imelik sõna see seal vahel on... Ta on justkui nimest eraldatud... nagu polekski nimi... Jürka 9. aprill 2007, kell 08:23 (UTC)

Täielikku lollikindlust pole võimalik saavutada. Andres 9. aprill 2007, kell 11:00 (UTC)

Seda minagi... seepärast tuleks rõhku ka natuke välisele ilule pöörata... Jürka 9. aprill 2007, kell 11:08 (UTC)

Iluga on jälle see häda, et selles ei pruugi kokkuleppele jõuda. Andres 9. aprill 2007, kell 19:16 (UTC)

Tõsi ta on jah... Nagu öeldakse, et maitse asi... ja igaüks on oma maitses kindel (mina vähemalt olen)... nii et... Kuidas enamus arvab... Ise mõtlen küll, et igati ilusam ja süsteemikindlam oleks terve nimi (ja teised nimed... näiteks, mille all tuntud ja artistinimed ja värgid) rasvaselt panna... Jürka 9. aprill 2007, kell 19:58 (UTC)

Teoste pealkirjad

Kas teose pealkirjad ei olegi siis kursiivis? J 14:32, 30 May 2004 (UTC)

Ei. -- Urmas 15:00, 30 May 2004 (UTC)

Kas siis tuleks näiteks Laidude raamat asemel kirjutada "Laidude raamat" või muud taolist? Jaan513 18:11, 30 May 2004 (UTC +3)

Kui Laidude raamat on raamatu pealkiri, siis jah. Kaldkirja pannakse võõrkeelsed tsitaadid jm mitte-eestikeelne tekst. Nt: Quo vadis? jms.


Valemid

Ma oletan, et <math> valemeid tuleb kasutada võimalikult vähe. Kuid näiteks kui kirjutan valemi tavalises HTML'is, kas tuleks need trükkida tavalises kirjas, kursiivis, rasvaselt, või kursiivis ja rasvaselt? Toon võrdluse:

, pr - p0r = Mt, pr - p0r = Mt, pr - p0r = Mt, pr - p0r = Mt.

Või äkki tuleks muuta isegi kirja suurust, et valemid näiksid kõikides artiklites sarnased? J 18:41, 30 May 2004 (UTC)

Valemites tuleks suurusi, funktsioone ja muud sarnast märkivad üksikud ladina tähed kirjutada kursiivis. Rasvane kiri reserveerida vektoritele. Kirja suurust minu arvates muuta ei ole tarvis. Andres 19:03, 30 May 2004 (UTC)
Kas vektor v või vektor v? J 19:56, 30 May 2004 (UTC)
Vektor v. Ma eelistan üldse rasvase kirjaga vektoreid noolega vektoritele. Nool vist ongi kasutusel sellepärast, et käekirjas ei saa rasvast kirja kasutada. Aga muidugi, ega noolel ka midagi häda ole. Kuigi jah, kui see pidevalt kordub, siis läheb pilt silme ees liiga kirjuks. Andres 20:06, 30 May 2004 (UTC)
Oleks hea, kui keegi paneks LaTeX-i reeglid ka kuskile kirja. Andres 20:10, 30 May 2004 (UTC)
Võin võtta selle töö oma kaela, kuid pakkuge sellele artiklile nimi siis. J 20:19, 30 May 2004 (UTC)
Pakun Vikipeedia:Matemaatiliste valemite kirjutamine. Eeskujuks võid võtta meta:MediaWiki User's Guide: Editing mathematical formulae. Andres 20:38, 30 May 2004 (UTC)
Sinna alla läheksid siis kõik matemaatiliste valemite kirjutamise reeglid ja soovitused? Ma esialgu teen ainult selle LaTeX'i osa valmis. J 20:45, 30 May 2004 (UTC)
Jah. Ma arvan, et muust palju rääkida ei ole. Andres 21:02, 30 May 2004 (UTC)

Kirjavahemärgid valemites

Kui TeX valemile järgneb kirjavahemärk, kas siis see peaks olema <math>..</math> sees või järel? Mina olen seni lähtunud põhimõttest, et valemi pildi kopeerimisega ei saadaks kaasa kirjavahemärki ning kirjutanud kirjavahemärgid valemist väljapoole. Kuid ingliskeelne vikipeedia soovitab need kirjutada valemi sisse, sest muidu võib brauser viia selle kirjavahemärgi uuele reale, kui valem on väga rea/ekraani servas. Redo 20. detsember 2006, kell 11:19 (UTC)

Artikli osade järjekord

Peame selle kokku leppima ja reeglitesse lisama. Parandage ja täiendage seda listi kuidas parem tunduks. J 09:35, 5 Jul 2004 (UTC)

  1. Mõiste seletus, kus märksõna on ära toodud rasvaselt, soovitatavalt kohe definitsiooni alguses. Nt: Sotsioloogia
  2. Kui sõnal on teadusharudes eri definitsioonid siis tuleb ette kirjutada millise valdkonnaga on tegu ja siis sõnastada vastavalt oma valdkonna eripäradele. Praegu on võimalusi kaks, vt: Funktsioon või vt: kosmos.
  3. Artikli sisu, pikemate artiklite puhul liigendatud
  4. {{Täienda}} või {{Pooleli}}
  5. ==Vaata ka== *loend
  6. ==Välislingid== *loend
  7. ==Kirjandus== *loend
  8. Template (näiteks {{ZIM}})
  9. Kategooria (näiteks [[Category:Zimbabwe]]??? see läheb vist nagunii kõige lõppu artiklis
  10. keeled (näiteks [[en:article]])
Minu ettepanek on tõsta "täienda" või "pooleli" kohe sisu järele, sest järgnevad rubriigid on juba sellise iseloomuga, et neile võib midagi lisada. Pealegi arvan, et seal torkab see paremini silma. Andres 05:51, 7 Jul 2004 (UTC)
Hea mõte. Kuid kas "Vaata ka", "Välislingid" ja "Kasutatud kirjandus" sobiks sellises järjekorras ning äkki on veel mingeid alapealkirju mida võiks reeglites kuvada? Võibolla midagi nagu "... liigid"? J 12:37, 7 Jul 2004 (UTC)
Hea küll. Võib-olla ei peaks rõhutama, et definitsioon peab olema lühike. Definitsiooni pikkus sõltub vajadusest. Peale selle, ranges mõttes ei ole tegemist definitsiooniga.
Kirjandus ei pea tingimata olema kasutatud kirjandus, vaid võib olla ka soovitatav kirjandus.
Arvan, et Template (Mall) peaks olema enne, Kategooria pärast. Muide, peaks ikka olema, kas saaks kuidagi need nimeruumide nimetused eestikeelseks.
Rohkem ei oska praegu kommenteerida. Andres 20:16, 7 Jul 2004 (UTC)
Ma panin "mõiste seletus", "soovitatav kirjandus" ja mall enne kategooriat. Kuidagi peaks kindlasti saama nimeruumi muuta. Ma uurin, kas meie saame seda muuta. J
Arvan, et üldjuhul võiks olla lihtsalt "Kirjandus", vajaduse korral "Kasutatud kirjandus" ja/või "Soovitatav kirjandus". Andres 21:58, 7 Jul 2004 (UTC)
LanguageEt on muidu mingi asi (seal saab muuta ka vist võibolla ;P). Paneme siis "Kirjandus". Või "Kirjandust"? J 22:03, 7 Jul 2004 (UTC)
Mina eelistan "Kirjandus".
Nimeruumide nimetused peaks saama sealtsamast tõlkida, kust me teateidki tõlkime. Ma üritasin tõlkida, aga siis ei hakanud kategooriad tööle. Igatahes näiteks saksa vikipeedias on kategooria nimeruum tõlgitud. Andres 06:43, 8 Jul 2004 (UTC)

Miks Kirjandus on pärast Välislinke? Mina paneks kirjanduse enne, sest see nimekiri oleks justkui Vikipeedia artikli osa. Välislingid on aga rohkem teiste lehekülgede/süsteemide osad. Jaan513 06:28, 15 Sep 2004 (UTC)

Jah, ma mõtlesin praegu artiklile Hübriidauto kirjanduse nimekirja lisades täpselt samamoodi. Andres 06:35, 15 Sep 2004 (UTC)
'Kirjandus' ja 'Välislingid' on minu arvates mõlemad ühtmoodi artiklivälised. Mõlemad ainult täiendavad, laiendavad või illustreerivad artiklit (juhul muidugi, kui artikkel pole sõna-sõnaline mahakirjutus mõnest raamatust). Ja trükitud raamat kuskil mingisuguses raamatukogus (väljaspool Internetti) on kättesaamatum kui välislink mõnele veebilehele või -portaalile.
Kui siit edasi areneda, siis on 'Välislingid' enam teemakohased ja seega ka artikli osad, kui seda on sarnastele teemadele suunav 'Vaata ka'. Ehk siis tuleks viimatinimetatu esimeselt positsioonilt ära tõsta? Pooldan järjekorda 'Vaata ka', 'Välislink', 'Kirjandus'. - Urmas 07:17, 15 Sep 2004 (UTC)
Mulle tundub, et see on niisugune peene nüansi küsimus, et võib-olla oleks targem selles asjas reegleid mitte kehtestada. Andres 07:44, 15 Sep 2004 (UTC)
Peene nüanss see on, kuid minu arvates võiks artiklid siiski ühtemoodi välja näha. Kui arvamus loeb, pooldan samuti 'vaata ka', 'välislink', 'kirjandus'. Esiteks on arvatavasti paljud harjunud kirjanduse nimekirju nägema teoste lõpus ja teiseks on siis igasugused välis- ja siselingid ühes koos. Välislinkide all on ka kindlasti rohkem mingeid poolenisti teemaväliseid internetisaite, samas kui kirjanduse all rohkem teemakohased raamatud. Vaevalt läheb inimene laenutama raamatut, kus teemale on pühendatud mõni lehekülg.
Nojah, kirjandus võiks muidugi kõige lõpus olla selle mõttega, et kirjanduse juurde minek tähendab arvuti juurest äraminekut (kui raamat just kõrval riiulis ei ole). Teisest küljest, kirjanduse loetelu võib vaadata artikli osana, välislinke väljajuhatusena. Siin saab muidugi vastu vaielda, et ka välislingid on artikli osa. Kui õiges järjekorras on kokku lepitud, on seda raske meelde jätta. Mulle ei tundu, et artiklid nii täpselt ühesugused tungimata peavad olema, aga kui midagi kokku lepite, eks ma siis püüan järgida. Andres 20:42, 16 Sep 2004 (UTC)

Artikli osade järjekord võiks olla riistakstis, et minusugused lugeda saaks. Kui keegi sigatseb siis enne sulgemist võiks olla hoiatus, näiteks milles viidatakse artikli osade järjekorrale. vt:lisasin 3.2. --Leon 16:28, 16 Sep 2004 (UTC)

Leon, ma ei saa aru milleks sa üritad täiendada Vikipeedia reegleid kui sa ise neist midagi ei jaga ja pidevalt nende vastu eksid. Siim 19:37, 16 Sep 2004 (UTC)

Minu arvates peaks {{täienda}} olema vahetult enne kategooriat, kuid peale välislinke ja kirjandust. Seda seepärast, et täiendada ei saa mitte ainult artikli teksti vaid ka kirjanduse loetelu jms. Praegu jääb mulje nagu võiks täiendada ainult teksti muu aga oleks valmis ja peaks nii jäämagi. Siim 11:23, 25 Sep 2004 (UTC)

Miks mitte. Kuid siis peaks jälgima, et riigi haldusüksuste mall ja teised sellised abistavad mallid jääks mallist {{täienda}} tahapoole, vahetult kategooriate ette. - Urmas 11:36, 25 Sep 2004 (UTC)
Mulle tundub, et kui {{täienda}} on enne loetelusid, siis ta hakkab paremini silma. Kui ta on mallide kõrval ja loetelude taga, siis ta tundub järjekordse ballastina, mida pole tarvis lugeda. Andres 15:13, 25 Sep 2004 (UTC)
Siis peaks selle reegli vabaks jätma. Mina olen {{täienda}} alati loetelude taha pannud ja minu arust on see enamikul artiklitel nii. Ega seda malli polegi tarvis lugeda. Muidugi oleks võimalus ta üldse ära jätta. Siim 15:21, 25 Sep 2004 (UTC)

Peaks kokku leppima ka selle kas {{täienda}} või {{pooleli}} on artikli kohustuslikud elemendid või ainult soovitatavad. Siim 11:47, 25 Sep 2004 (UTC)

Vikipeedia ise ju eeldab artiklite pidevat täiendamist. Seega peaks nad olema soovitatavad. - Urmas 11:56, 25 Sep 2004 (UTC)
Nõus Urmasega. Andres 15:10, 25 Sep 2004 (UTC)

Kas panna sellele artiklile ja teistele temasarnastele kategooriaks [[Category:Vikipeedia]] ? - Urmas 20:52, 12 Oct 2004 (UTC)

Võib-olla "Infoartiklid"? Kui aga on mingi automaatne võimalus kõiki infoartikleid leida, siis ei ole kategooriat üldse vaja. Andres 22:00, 12 Oct 2004 (UTC)

Mingi mall või näidis võiks olla ka biograafiliste artiklite kohta. Praegu on neist igayks silmatorkavalt ise nägu, ja ehkki see siiani veel väga ei häiri, kuna artikleid on vähe, läheb ajapikku aina enam tarvis mingitki yhtlust - pikematest artiklitest on ysna paha infot otsida, kui nt biograafiline (millal ja kus kodanik elas), bibliograafiline (milline kodaniku raamat, film või kunstitöö ilmus mis aastal) ja analyytiline (kuidas on erinevad koolkonnad käsitlenud kodaniku filosoofiat või kuidas tuleks tema maale hinnata kaasaegse kunstisituatsiooni kontekstis) alljaotus on igal pool isepidi. (Ma saan aru kyll, et olen standardiseerimishull, aga teatmeteoses on teatav yhtlus vajalik.) Ehk võiks mõne piisavalt ilusa tikli välja valida, ära lihvida ja selle siis teistele eeskujuks seada? --Oop 11:53, 17 Nov 2004 (UTC)

Jah, see võiks olla küll, kuigi olen kogenud, et mõnikord on raske sellest kinni pidada. Mina ise kasutan niisugust malli:

Pealkirjas-esinev-eesnimi teised-eesnimed-või-isanimi pealkirjas-esinev-perekonnanimi teised perekonnanimed [hääldus] (sünnikuupäev sünniaasta sünnikoht – surmakuupäev surma-aasta surmakoht)/(sündis) sünnikuupäeval sünniaasta sünnikohas oli/on rahvus või riik tegevusala.

Eraldi lõigus või järel tähtsamad saavutused või põhjus, miks ta tähtis on. See osa peaks olema seda pikem, mida pikem on kogu artikkel.

Elulugu

Looming

Haridus

(loetelu)

Ametikohad

(loetelu)

Teosed

(nimestik lühikommentaaridega)

Saavutused

Sportlaste puhul

Tunnustused

Hinnang

või ka "Retseptsioon"

Isiklikku

Kõiki osasid kõigi puhul ei ole tarvis. Samuti võib alajaotusi veel osadeks jagada. Andres 13:48, 17 Nov 2004 (UTC)

Kordan siin Pauli ettepanekut reeglitesse leheküljelt Arutelu:Volbripäev: Andres 11:56, 20 Nov 2004 (UTC)

:::Mul on ettepanek reeglitesse: nii kaua kui artiklit toimetatakse, siis tuleks lisada artkli algusesse teave "Atikkel on pooleli". Nii kaua kui see teave on üleval, tuleb austavalt suhtuda ja teistel mitte osaleda, mitte lisada-muuta-parandada. Tuleks oodata kuni artikkel on tema poolt lõpetatud, kus ta lisab teave Täienda või märke, et tema poolt on toimetamine lõpetatud. Arusaadavalt võib tekkida erinevaid olukordi, kus mõned mingitel põhjustel enam edasi ei toimetagi, siis sel juhul võiks olla ajaline piirang, näiteks: 7 päeva. Juhul kui artikli kirjutaja ei ole lisanud teavet, et see artikkel on pooleli, siis alles sekkub administraator ja vajadusel lisab omapoolse märke, et vajab toimetamist või muid ettepanekuid. Paljud artiklid jäävadki mingks perioodiks poolikuteks aga küll aja jooksul neid aina parendatakse - ei peagi olema koheselt täiuslik.

Mina isiklikult arvan, et piisab sellest, kui artikli algusesse lisatakse vabas vormis kursiivis vastav märge, kus oleks märgitud ka tähtaeg. Kui sellist palvet ei ole esitatud, peaks minu meelest olema toimetamine vaba. Andres 11:56, 20 Nov 2004 (UTC)
Malli {{pooleli}} oleme paigutanud artikli lõppu. Nii võiks see ka edaspidi olla. Samas see kiputakse sinna unustama nii, et ma arvan küll, et võib iga artiklit toimetada ükskõik mis ajal. Koostöö ongi edu võti. Siim 12:03, 20 Nov 2004 (UTC)
See mall iseenesest ei tähenda, et artiklit ei tohi toimetada, vaid juhib lihtsalt tähelepanu sellele, et artikkel mitte lihtsalt ei vaja täiendamist, vaid tal puudub sellisel kujul tervijklikkus. Näiteks on esitatud kellegi eluloo algus, kuid lõpp puudub. Ja see ei sisalda iseenesest ka lubadust artikkel lõpuni kirjutada. Selle võib lisada ka keegi teine, mitte tingimata alguse kirjutaja. Vähemalt nii ma olen sellest aru saanud. Sellepärast ma arvangi, et peab olema selgesõnaline märkus artikli alguses. Andres 12:10, 20 Nov 2004 (UTC)
Ta peaks olema alguses sellepärast, et muidu ei pruugi toimetaja seda õigel ajal märgata. Andres 12:13, 20 Nov 2004 (UTC)

Samas, ka pooleli olevatele artiklitele peaks olema algusest peale teretulnud ka teiste arvamused ja ettepanekud, mida aga tuleks siis võibolla artikli arutelus avaldada (mõtlen sisulisi vajakajäämisi, mitte nt. "eluloo lõpp tuleks kirjutada"). --KS 12:24, 20 Nov 2004 (UTC)

Kuupäevad

Ilmselt tuleks meil ära sätestada ka, milliste kalendrite kuupäevi me miski ajavahemiku koha peal mainime, mõtlen siinkohal vana ja uue kalendri vahet. Korra tekkis selline probleem artikliga Johann Sebastian Bachi kohta, selliseid isikuid on aga siin küll, näiteks Friedrich Robert Faehlmann (praktiliselt sama olukord, aga vastupidi). - Ahsoous 11:29, 20 Dec 2004 (UTC)

Mina pooldan, et kõik kuupäevad, mis on varustatud linkidega, oleksid antud Gregoriuse kalendris. Kui kohas, kus sündmus toimus, kehtis parajasti Juliuse kalender, siis anda kuupäev sulgudes Juliuse kalendris. Andres 11:45, 20 Dec 2004 (UTC)
iseenesest jagan samuti seda seisukohta (aga täiendan ... siis tuleks need mõlemad kuupäevad ka ära näidata, mitte üks), samas tean et muudes vikides on seda lahendatud ka teistmoodi. - Ahsoous 12:06, 20 Dec 2004 (UTC)
Jah, mõlemad kuupäevad ära näidata. Enne 15. oktoobrit 1582 Gregoriuse kalendri järgi anda kuupäevad Juliuse kalendri järgi koos lingiga. Küsimuse alla jääb, mis teha ajaga enne Juliuse kalendri kehtestamist. Samuti on küsimuse all aastaarvud, mida mõjutab aasta alguskuupäev. Andres 07:35, 21 Dec 2004 (UTC)

Kirjandusviited

Meil tuleks teha kindel kord kuidas vormistada kirjandusviited. Praegu on selles vallas suur segadus ja igal lehel on eri variant. Oleks vaja vähemalt kolme näidist: raamatu, kogumiku ja ajakirja jaoks. On kellegil midagi välja pakkuda? Siim 13:45, 8 Jan 2005 (UTC)

Andres 16:02, 8 Jan 2005 (UTC)

Minu jaoks see variant kõlbab, kui vastuargumente ei tule saab ta reeglitesse kanda. Siim 16:29, 8 Jan 2005 (UTC)
Selliseid viiteid olen mina kasutanud, ja julgen arvata, et valdav enamik viiteid on minu kirjutatud.
Veel mõned reeglid. Tavaliselt on viited loetletud kronoloogilises järjestuses, kuid on võimalik ka muu järjestus. Kui kogumikul on autor, siis pannakse autor pärast mõttekriipsu kogumiku pealkirja ette ning pärast nime punkt. Toimetaja või koostaja märgitakse samamoodi, ainult et enne punkti on sulgudes (toim) või koostaja. Kui on tarvis panna kirjastuse nime, siis see märgitakse kooloniga eraldatult koha nime järele. Võib märkida ka ainult kirjastuse (suurte rahvusvaheliste kirjastuste puhul, mille kontorid on mitmes linnas). Link pannakse reeglina igale artiklile üks kord. Kõik isikunimed lingitakse. Perioodiliste väljaannete nimed lingitakse samuti, seejuures tuleb mõelda, kas artikli pealkiri ei nõua, et sulgudes lisataks näiteks (ajakiri). Kui on tarvis märkida tõlkija nime, siis see pannakse artikli või raamatu kirje lõppu kujul "tõlkinud See-ja-see", selle järel võivad tulla ainult leheküljed. Andres 05:42, 9 Jan 2005 (UTC)
Teaduslikes ja poolteaduslikes väljaannetes kasutatakse umbes sellist laadi viiteid:
  • Komm, Peeter ja Vabrik, Alice (1996). Sigade eetika. Sigade ajakiri
  • Komm, Peeter ja Vabrik, Alice (2005). Sigade eetika, raamatus Tainas (2005).
  • Komm, Peeter ja Vabrik, Alice (2006). Sigade eetika. Sõralinn: Sõrakirjastuse AS
  • Tainas, Jaan (toim) (2005). Koduloomade eetika. Sõralinn: Sõramaa
Tegelikult on siin ka variatsioone, näiteks kuidas kasutatakse kursiivi, ja muu säärane. Ühine nimetaja näib aga olevat see, et perekonnanimi kirjutatakse enne eesnime ja nimede taha kirjutatakse aastaarv (kas siis sulgudes või ilma, Akadeemia näiteks sulge ei pane). Minu arust teeb see ka tekstis kirjandusele viitamise suhteliselt loomulikuks (Tainas 2005). Umbes sellist stiili soovitatakse kasutada ka inglise vikis. Viited loetakse üles tähestikulises järjekorras perekonnanimedest lähtuvalt. Kui autor esineb mitu korda, siis pannakse tema teosed kronoloogilisse järjekorda.
Mul ei ole otseselt midagi selle vastu, kui meie viki oma reeglid leiutab. Kui just ainult see, et ma pean oma viiteid ümber tegema hakkama... Priitp 14:42, 9 Jan 2005 (UTC)
Viitamisviisi (Tainas 2005) saab kasutada olenemata sellest, kas teosed on loetletud kronoloogilises järjekorras või autori nime järgi. Kui tegemist on lihtsalt mingit teemat käsitlevate kirjutiste loeteluga, siis on minu meelest kronoloogiline järjestus parem. Võib muidugi ka perekonnanime ettepoole kirjutada, ainult et see teeb lingi lisamise tülikamaks. Mõttekriipsu võib ju ka ära jätta, aga see võimaldab selgemini välja tuua, kes on selle raamatu autor, kus mingi kirjutis sisaldub. Samuti asendab see ingliskeelset "In:". Perekonnanime ja aastaarvu algusesse koondamine on praktiline siis, kui kirjutiste loetelu on pikk ja nendele sageli viidatakse. Minu teada pole seni ainsatki sellist viidet.
Minu meelest piisab sellest, kui ühes artiklis on viited ühtemoodi vormistatud. Ümber teha minu meelest küll mõtet ei ole. Andres 08:14, 10 Jan 2005 (UTC)

Teen ettepaneku kasutada viidete puhul malli [1]

  1. ↑ viide

--Andrus Kallastu 23. september 2007, kell 17:32 (UTC)

Miks see parem on? Andres 23. september 2007, kell 21:39 (UTC)

Täpsustusleheküljed

Täpsustuslehekülgede vormistuseeskirjad peaksid ka reeglites sisalduma. Pakun välja sellise variandi:


{{täpsustuslehekülg}}
----

'''...''' on mitmetähenduslik sõna, mis võib tähendada:

*'''[[]]''' on
*...


{{täienda}}

[[Category:Täpsustusleheküljed]]


Lisaks oleks ilus, kui nende artiklite algusest, kus on suunamised muudele tähendustele, tehtaks kah hoopis link täpsustuslehele ja alles sealt siis igale poole edasi. Systeemi mõttes. Selliseid hajutatud suunamisi ei leia ju muidu yleski, täpsustuste kategooriasse nad ei ilmu. --Oop 21:05, 8 Jan 2005 (UTC)

Leian, et täpsustuslehekülje sõnastuse (kohustuslike elementide vahel) peaks vabaks jätma. Piisab nõudest, et sõnastus oleks loogiliselt ja keeleliselt korrektne. Tundub nimelt, et eri olukorrad nõuavad erinevat sõnastust. Peale selle tundub niisugune dikteerimine ahistavana ja loovust allasuruvana. Ma ei näe ka põhjust, miks täpsustuslehekülgede sõnastus peaks olema ühtlustatud.
Peale selle ei ole ma nõus väljapakutud variandiga. Esiteks, sellise sõnastuse puhul peaks märksõna olema jutumärkides, aga see küll soovitav ei ole. Teiseks, märksõna ei pruugi olla sõna, vaid võib koosneda ka mitmest sõnast. Ka juhul, kui on tegemist pärisnimega, on imelik öelda "sõna", kuigi ka nimi on sõna. Peale selle, nimel ei pruugi olla mitut tähendust, kuigi sellega võidakse tähistada mitut asja.
Võib ju parema variandi välja pakkuda. Ma ei mõelnudki seda sõnastust absoluutsena. Tegin selle variandi, sest minu meelest keegi teine ei viitsi reeglite väljatöötamisega tegeleda. Artikkel Vikipeedia:Vikipeedia reeglid on praegu samas seisus kui ta oli viis kuud tagasi kui ma Vikipeediasse tulin ja uustulnukad on meilt korduvalt küsinud, et kus on kirjas need kombed ja reeglid, mida peaks järgima. Kõik kogenud Vikipeedia kasutajad peaksid andma oma panuse nende väljatöötamisse ja olemasoleva kirjapanemisse. Siim 12:21, 9 Jan 2005 (UTC)
Panin vaieldamatud reeglid infolehele kirja. Olen nõus, et reeglitega tuleb tegelda, aga minu isiklik seisukoht on, et täpsustuslehekülgi ei tohiks rohkem reglementeerida. Siis on šanss, et inimesed leiutavad paremaid sõnastusi. Andres 08:03, 10 Jan 2005 (UTC)
Lugesin küll kolm korda, aga ikka ei jõudnud hästi kohale.
kui nende artiklite algusest, kus on suunamised muudele tähendustele, tehtaks kah hoopis link täpsustuslehele
See artikkel ongi ju täpsustusleht, kus on suunamised teistele tähendustele. Kas tuleb teha link iseendale?
Mis asi ei ilmu täpsustuste kategooriasse? Täpsustusleheküljed peaksid seal küll olemas olema. Siim 21:16, 8 Jan 2005 (UTC)

Oop rääkis nendest artiklitest, kus põhimärksõna all on artikkel mingist asjast (nt Murray) ja ühtlasi artikli algused viide täpsustusleheküljele või teistele tähendustele. Seega on need artiklid kahe funktsiooniga - märksõna kohta ja ühtlasi täpsustusleheküljed. See on muide IMHO täielik väärnähtus ja tuleks vikipeediast välja rookida. Probleem on selles et mingit märksõna otsides peaks selle mitmetähenduslikkuse korral sattuma kõigepealt täpsustusleheküljele, lehekülge pealkirjaga nt Murray (täpsustus) ei tea keegi oma loogika põhjal otsida. KS 21:46, 8 Jan 2005 (UTC)

Võimalik, et sul on õigus. Olen isegi mõtelnud, et need "...(täpsustus)" leheküljed teevad asja pisut ebaloogiliseks ehkki vastuargumendina võib öelda, et Vikipeediasse kirjutatakse väga erineva tähtsusega asjadest ja ma usun, et see inimene, kes otsib infot ninasarvikust nimega Murray ehk andestab meile kui satub kõigepealt artiklile, mis räägib pisut tähtsamast ja ajas püsivamast nähtusest, milleks on Austraalia suurim jõgi. Siim 21:55, 8 Jan 2005 (UTC)

Seda küll, ja ma pole kindel kas tolle kena ninasarviku kohta peabki tingimata eraldi artikkel olema. Nii lihtne pole aga asi teiste tähendustega. Sellisel viisil ühe tähenduse esiletõstmine on paratamatult hinnangu andmine asja tähtsuse kohta, sageli vaieldav ja minu arvates seega viki põhimõtetega vastuolus. KS 22:02, 8 Jan 2005 (UTC)

Võiks siis kokku leppida nii, et kasutame "Murray" tüüpi varianti nii vähe kui võimalik, kuid alles peab see vist ikkagi jääma, sest maailmas on näiteks mitmeid linnu, mille nimi on "London" ja Eestis on Norra ja Pariisi küla. Ei ole ju normaalne kui me nad võrdsustame. Siim 22:11, 8 Jan 2005 (UTC)

Jah, päris neist vist ei pääse... KS 22:34, 8 Jan 2005 (UTC)

Pariis on veel eriti paha näide - ilmselt tuleb teha väemalt kaks erinevat täpsustuslehekülge Pariis ja Paris... vb ka veel miskid topeltsuunamised kuskilt Paris, Texas (linn ja film) ja Paris Hilton (modell ja hotell) ... ;) . Ahsoous 23:13, 8 Jan 2005 (UTC)
Pariisiga on suhteliselt lihtne: on kaks eraldi täpsustuslehte "Pariis" ja "Paris", kumbki sisaldab vastava nimekujuga nähtused ja siis veel teiste omad ka. Selle teise sordi asemel võiks kyll panna ainult vastastikused lingid, aga iga inime ei tule selle peale, et otsitavat teisest kontrollida, lihtsam on mõlemad mõlemasse kanda. Hullem on lugu nende lehekylgedega, mille pealkiri on "Asi" ja mis algavad jutuga "Asi on ka Asi2, vaata "Asi2"" jne - juhtumeid, kus kõigi inimeste meelest seostub sõna/nimi automaatselt yhe põhitähendusega ja kõik teised jäävad konnotatsioonideks, on ylimalt vähe. Näide 1: tehti artikkel "Murray", eeldusel, et igale inimesele, kes kuuleb sõna "Murray", tuleb pähe jõgi. Ega ei tule kyll. Mulle meenus see alles pärast artikli lugemist ja mõningat ponnistamist, keskmine eestlane teab aga yldiselt geograafiast veel vähem kui mina (maakaartide kogumine pole lapsepõlvehobina praegugi kuigi levinud, NSVL ajal oli see aga puhtteoreetiline huvi). Loomaaias käiakse meil rohkem kui Austraalias. Näide 2: suurele osale inimestest toob "New York" silme ette tornid, tuled ja muu linnavärgi. Aga kui teha artikkel "New York", hakkab varem või hiljem keegi ikka lärmama, et osariik on sama tähtis. Nii et lihtsam on muidugi vähimagi kahtluse korral teha "Asi" täpsustusleheks, kust on lingid "Asi1", "Asi2" jne. Vähem jama ja ymbertegemist. Eks terve mõistus seab omad piirid, Londoni kallale vast keegi ei lähe. :) --Oop 01:44, 9 Jan 2005 (UTC)
Miks on nii oluline, et kõik täpsustused kajastuksid "Täpsustuslehekülgede" kategoorias? Igatahes ei tee täpsustus lehekülje alguses seda lehekülge veel täpsustusleheküljeks.
On tõesti olemas üks täpsustuslehekülje vormistamise viis, mille puhul täpsustuslehekülg on ühtlasi sisulehekülg. Nimelt eraldatakse mõnikord ühel ja samal leheküljel pikkade kriipsudega mitu samanimelist lühiartiklit. Seda tehakse siis, kui artiklid on nii lühikesed, et neid ei tasu eraldi lehtedele panna. Eesti vikis on selliseid lehekülgi mõni ülsik, inglise vikis on neid rohkem.
Ei ole nõus, et mingit märksõna otsides peame sattuma kohe täpsustusleheküljele. Artiklile, mille pealkirjas on "(täpsustus)", jõutakse samanimeliselt artiklilt, mille pealkirjas puudub "(täpsustus)". Ülalpool on juba selgitatud, miks sellist suunamist tarvis läheb.
Konkreetselt Murray puhul olen nõus, et see peaks küll olema täpsustuslehekülg. Ma lihtsalt ei tahtnud hakata artikli pealkirja ilma teistega nõu pidamata muutma. Artikli pealkiri peaks minu meelest olema "Murray jõgi". Tõsi küll, ka Uus-Meremaal on Murray jõgi, kuid Austraalia oma on kindlalt tuntum. Seega peaksid pealkirjad olema "Murray jõgi" ja Murray jõgi (Uus-Meremaa)".
Kui ei ole selgelt privilegeeritud tähendust, siis peaks tõesti kõigepealt jõudma täpsustusleheküljele. Aga sõnad ja nimed, millele väga sageli viidatakse, peaksid saama artikli, mille pealkirjas puudub sulgudes täpsustus.
Muide, eesti keeles ei ole Texases asuv linn Paris mitte Paris, Texas, vaid lihtsalt Paris, mis asub Texases. Artikli pealkiri peaks olema Paris (Texas). - Ahsoous
Eesti keeles vb et linna nime võibki nii kirjutada, aga see lisab vist segadust veelgi... (filmi nime nii kirjutada ei saa) - Ahsoous
Filmi nime käsitlema artikli pealkirjaks peaks minu meeelest olema Paris, Texas, aga kirjutada tuleb "Paris, Texas", sest see ei ole eesti keel. Eesti keeles ei kirjutata linnade nimesid nii, et riik või haldusüksus koma järel lisatakse. Linna nimi on ju Paris. Ja kui me tahame täpsustada (et eristada näiteks tollest tegelasest, kes Aphroditet kolmest jumalannast kauneimaks pidas ja Trooja sõja põhjustas), siis paneme sulgudesse täpsustuse (Texas). Andres 11:09, 9 Jan 2005 (UTC)
See, et kellelgi võivad olla teised assotsiatsioonid ja keegi lärmama hakkab, ei tähenda minu meelest midagi. Sellistes asjades tuleb hääletada. Minu meelest on fakt, et eestlase jaoks tähendab "Mew York" tavaliselt ikkagi linna ja osariigi kohta ütleb ta "New Yorgi osariik". Seda võib kontrollida hääletustulemuste järgi. Seega ei ole nõus vähimagi kahtluse printsiibiga. Andres 06:12, 9 Jan 2005 (UTC)
mina miskipärast mäletan, et nime tüve käänamisel muuta ei tohiks (ei ole soovitatav, seetõttu arvan et õige peaks olema New Yorki osariik) ... või kehtib see ainult pärisnimede puhul? - Ahsoous 08:27, 9 Jan 2005 (UTC)
Mis ÕS ütleb: kuidas seda nime tuleb käänata? Andres 11:09, 9 Jan 2005 (UTC)

Võiks ehk teha ka sellise reegli, et kui kategooria ja artikli nimi on identsed nt. "Kuuba" ja "Category:Kuuba" peaks artiklile määratav kategooria välja nägema nii: [[Category:Kuuba|*Kuuba]]. Siis oleks kategooria "Kuuba" keskne artikkel teistest eristatud. Sama peaks tegema loenditega. "Mineraalide loend" peaks olema eristatav üksikuist mineraalidest. Siim 19:11, 30 Jan 2005 (UTC)

Jah. Andres 19:13, 30 Jan 2005 (UTC)
Õigupoolest võiks see tärniasi kuskil kasulike nippide all eraldi kirjas olla. Selle peale igayks ise ei tule, aga mõte on pagana hea. --Oop 08:36, 1 Feb 2005 (UTC)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia_arutelu:Vikipeedia_reeglid/Arhiiv1&oldid=5120080"