Vikipeedia arutelu:Maade artiklite reeglid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vaata ka[muuda lähteteksti]


Aga võib-olla võtame kasutusele seda laadi tabeli, nagu Urmasel Adžaaria puhul. Andres 23:32, 3 Jan 2004 (UTC)

Kuna andmeid on palju rohkem, ei saa sellist formaati kasutada, kuid ma olen proovinud sellist formaati, ilma piirjoonteta tabelit, minu meelest on see parem (valgel taustal?):
Sloveenia Vabariik
Republika Slovenija
Sloveenia lipp Coat of arms of Slovenia.svg
SVN highlighted map.png
Keel sloveeni
Pealinn Ljubljana
President Janez Drnovšek
Peaminister Anton Rop
Pindala

20 273 km²

Rahvaarv (2003)

Rahvastiku tihedus

1 935 677

95,5 in./km²
Iseseisvus 25. juuni 1991
Rahaühik tolar (SIT)
Ajavöönd maailmaaeg +1
Riigihümn Zdravljica
Üladomeen .si
Maakood 386

Tegelikult ma arvan, et saab seda (Urmase) tabelit kasutada kyll, kuid siis peab tegema nii, et need andmed oleksid kohakuti. (Nagu selle tabeli alumises osas) Egon

Jah, ilma piirjoonteta tabel on ka minu meelest parem.
Arvan, et osa andmeid võib tabelist välja jätta. Üladomeen ja maakood võiksid olla koos autode tähiste ja muuga tekstis riigitähiste rubriigis. Neid, samuti ajavööndit, ei hakata minu arvates otsima mitte niivõrd riigi alt kui vastavast üldisest tabelist. Iseseisvumise kohta on ka hoopis lihtsam kirjutada tekstis. Minu meelest ei peaks see tabelis olema. Järele jääb minu meelest küll piisavalt vähe andmeid, et Urmase varianti proovida.
Peale selle, tabelis võib vast olla linkidega kitsim. Selles on Urmasel minu meelest õigus. Andres 23:53, 3 Jan 2004 (UTC)



Leedu Vabariik
Lietuvos Respublika


lipp
Leedu lipp

vapp
Leedu vapp
Pealinn:Vilnius
Pindala:65 200 km²
Riigikeel:leedu keel
Rahvaarv:3 592 561 (2003)
Rahvastiku tihedus:
55,1 in./km²

PresidentRolandas Paksas
Peaminister

Algirdas Mykolas Brazauskas

IseseisvusVene keisririigist 1918
RahaühikLeedu litt (LTL)
Ajavööndmaailmaaeg +1
RiigihümnTautiska giesme
Üladomeen.lt
Maakood370

Tegin variandi, milline võiks riikide tabel olla, kui neid muutma hakata. Ülemine ots (nimed, vapid, lipud) on probleemideta. Edasi allpool tuleb sisuliselt kolm eraldi tabelit. Ükski neist ei saanud selline, mis oleks mugav kasutada ja täiendada. Urmas


Sõltumata tabeli formaadist on mul ettepanek jätta punkt ära ja kirjutada "in/km&sup2". Samuti võiks ehk vähemalt tuntumate ajavööndite puhul kasutada ajavööndi nime. Andres 19:13, 4 Jan 2004 (UTC)



Riigi info mall[muuda lähteteksti]

vt Riigi info testmall Mall:TestRiik ja Malli_arutelu:TestRiik

Milline info on vajalik riigi infotabelis? Kas võtta ses osas eeskujuks Eesti artiklis olev infotabel?? --WikedKentaur 09:32, 19 august 2005 (UTC)

On mõningaid asju, mis on põhimõtteliselt vajalikud, kuid mida Eesti puhul ei ole, näiteks deviis. Kui mõne riigi puhul miski puudub, siis mõningatel juhtudel võib vastava koha välja jätta, aga kui näiteks vappi ei ole, siis tuleb seda mainida. Andres 09:52, 19 august 2005 (UTC)
Samuti peaks tabelis olema riigi asukohakaart ning tabeli päises riigi ametlik nimi eesti keeles ja selle riigi ametlikes keeltes. Andres 09:54, 19 august 2005 (UTC)

Kas riigi infotabelis on vajalik järgmine info: ISO maatähised mootorsõidukite tähis ROK-i kood lisaks rahvaarvule ja pindalale ka riigi koht vastavas maade järjestuses GDP kokku ja per capita (ning vastav koht maade järjestuses)? --WikedKentaur 22. august 2005, kell 16.49 (UTC)


Mitmekordne töö[muuda lähteteksti]

TarmoK tegeles maade ja piirkondade mallidega üksvahe päris tihedalt. Arutas Urmasega asju läbi jms. Mitmed konsistentsed kuid võibolla edasiarendamist väärivad näited on olemas tema kasutajalehe alamlehel--Boy 11:25, 19 august 2005 (UTC)


Artikli osade järjekord[muuda lähteteksti]

Albaania näitel on praegu vist kasutusel selline järjekord:

   * 1 Üldist
   * 2 Riik
   * 3 Loodus
   * 4 Rahvastik
   * 5 Majandus
   * 6 Ajakirjandus
   * 7 Haridus
   * 8 Sõjavägi
   * 9 Saatkonnad
   * 10 Ajaloo lühikokkuvõte
   * 11 Vaata ka
   * 12 Välislingid

Mõtlen, et kas ei oleks parem, kui ajalugu oleks kohe alguses (sissejuhatava lõigu, üldiste andmete ja tabeli järel). Miks see parem oleks? Lihtsalt sellepärast, et väga paljud viidad maade nimedele on seotud selle maa varasemate aegadega. Tihtipeale on praegune riik oma praegusel kujul eksisteerinud vaid kymmekond aastat, kuid artiklid, mis tema peale viitavad, hõlmavad palju ulatuslikumat, sajanditepikkuseid perioode. Näiteks Hitler oli saksa poliitik, Dostojevski oli vene kirjanik jne., kusjuures pole Hitleril midagi otseselt tegemist Saksamaa Liitvabariigi ega Dostojevskil Venemaa Föderatsiooniga. Taolisi näiteid on massiliselt, kus viidet sisaldav artikkel ei pea yldse silmas praegust riiki. On äärmiselt häiriv sattuda taolise viida kasutamisel kõigepealt alajaotustesse "riik", "loodus", "rahvastik", "majandus" jne ning alles ehk kuskil lõpus avastada ka "ajalugu" (mis, paraku, on sagedasti veel alles kirjutamata...). Saan aru, et ajalugu on raskem kirjutada kui objektiivseid andmeid riigist, kuid võiks ju kasvõi väikese ajaloo periodiseeringu sinna algusse panna, kuni "päris" ajalugu veel kirjutatud ei ole. Kasvõi näiteks (Saksamaa puhul):

1 Ajalugu

  • 1.1 Püha Rooma Keisririik (843–1806)
  • 1.2 Restauratsioon ja revolutsioon (1814–1871)
  • 1.3 Saksa Keisririik (1871–1918)
  • 1.4 Weimari Vabariik (1919–1933)
  • 1.5 Kolmas Riik (1933–1945)
  • 1.6 Jagamine ja taasühendamine (1945–1990)

Mitte et see määrav oleks, aga ingliskeeses Wikis on riikide artiklites ajalugu alati alguses. Mida arvatakse? --Lulu 21. august 2005, kell 11.27 (UTC)

Isiklikult pooldan seda ajaloo etteotsa tõstmist. Kuid see olgu siis vaid loetelu linkidest ja muu ajaloo osa ehk 2-3 lõiku, pikem ajalugu olgu omaette artiklis. Sama lugu ka muude ("loodus", "majandus" jne.) alaosadega
Muu loetelu kohta: Milleks "Saatkonnad"? Mida selles osas saab kirjutatud? Sama lugu ka "Sõjaväe" ja "Ajakirjandusega". Hea meelega näeks ka mingit mainingut "Spordist" ja "Kultuurist" (kirjandus, muusika, teater, filmikunst) --TarmoK 21. august 2005, kell 21.27 (UTC)
Kui pikaks võib artikli ühest riigist ajada ning millest ja kui pikalt sinna kirjutada võib? Kui ma tahan kirjutada näiteks mõne riigi geoloogilisest ehitusest, kas ma pean selleks tegema eraldi artikli või panen selle sektsiooni "Loodus" ja alapealkirja "Geoloogiline ehitus" alla? Siim 21. august 2005, kell 21.39 (UTC)
Arvan, et riigi endistest nimedest saaks kirjutada alajaotuses "Nimi", mis on päris alguses, kohe "Asukoha" järel.
Leian, et "Ajalugu" võiks olla lõpupoole, sellele võiks järgneda ainult "Kultuur" (sealhulgas või selkle järel "Sport"). Asi on selles, et 1) artikkel ajaloost on paremini mõistetav, kui riigi geograafia on selgem, 2) kultuur on paremini mõistetav, kui on midagi teada ajaloost. Peale selle on minu meelest enam-vähem kõik artiklid nii üles ehitatud, et algul räägitakse asjast nii, nagu ta praegu on, seejärel alles ajaloost.
Minu meelest ei pea maade artiklid olema nii lühikesed nagu inglise vikis. Seega siis ajalugu ei pea olema esitatud kolme lõiguga. Niiviisi ei saa anda ajaloost vähegi korrektset ja konkreetset pilti. Loomulikult ei saa alajaotusi ajada liiga pikaks ning detailisem käsitlus peab minema omaette artiklisse. Arvan aga, et esialgu võiks alustada kirjutamist põhiartiklis ja kui materjal läheb liiga pikaks, siis viia see omaette artiklisse ning jätta põhiartklisse lühendatud esitus.
Andres, kui pikk on "liiga pikk"? Kui iga lõigu alla kirjutada 2-3 lõiku siis on meil juba paras artikkel olemas, mida on küll-ja-küll lugeda. Riigi artikkel peaks olema ülevaatlik. Detaili rohkus/maht ülevaatlikust minu arust seda eriti ei hõlbusta. Nõus et paari lause/lõiguga ei saa anda korrektset ja konkreetset pilti, kuid sama lugu on kõigi valdkondadega. Mille poolest on näiteks ajalugu parem kui majandus või kultuur? miks eelistada ajalugu? kui me tahame siin järgida NPOV siis peaks artikkel kajastama erinevaid pooli enam-vähem võrdselt. --TarmoK 22. august 2005, kell 12.49 (UTC)
Ma arvan, et see, kui pikk on liiga pikk, loksub meil siis paika, kui hakkavad valmima korralikud artiklid riikide kohta. Minu meelest pole praeguses faasis võimalik ette ära otsustada, kui palju infot tuleb panna põhiartiklisse. Minu meelest on praktiline kirjutada algul põhiartiklisse, ja kui mingi ülevaade on juba olemas, siis on võimalik teha sellest vajaduse korral lühikokkuvõte ning saata ülejäänud materjal põhiartiklisse. Lühikokkuvõtte tegemine on aga suhteliselt raske ülesanne, seetõttu pole midagi imestada, kui põhiline töö põhiartikli kallal hakkab tulevikus seisnema vaevanägemises nende korrektse lühendamisega. Praegu aga pole ju eriti materjali, mida lühendada.
Mul ei ole midagi proportsioonide tasakaalustamise vastu, kuid praegu meil ju veel ei ole peaaegu kuskil seda sisu, mida peaks tasakaalustama. Ma ei arva üldse, et ajalugu on kuidagi erandlik ja peab eriti pikk olema. Küll aga leian, et igal juhul (ükskõik millises alajaotuses) tuleb kogu materjal esitada nii pikalt, kui on tarvis, et vältida ebatäpseid üldistusi. Kõik see, mis on kirjas, peab olema täpne ja konkreetne. Andres 22. august 2005, kell 17.49 (UTC)
Nõus sellega et alguses kirjutada seda sisu n.ö. peaartiklisse (siis riigi artiklisse) ja hiljem, teatud mahu, ületamisel omaette artilisse, kuid meil peaks olema mingi arusaam kus see piir läheb. --TarmoK 22. august 2005, kell 12.49 (UTC)
"Saatkonnad" võiks olla alajaotus "Riigi" all. Minu meelest tuleks selles kindlasti rääkida diplomaatilistest esindustest Eesti ja kõnealuse riigi vahel, ja muidugi saab seal esitada muud teemakohast materjali.
diplomaatiliste suhete olemasolust Eestiga saab mainida ühe lausega "Riigi" alajaotuses, kuid mida muud? Saatkondade aadressid ei kuulu minu arust entsüklopeediasse, selleks võib kasutada välislinkide osa et linkida kuhugi kus on sellekohane info. Ja kui on muud sisu (kas või näiteks viisat, saadikud jne) siis see on minu arust liiga detailne info et olla ülevaatlikus artiklis, kusagil teises artiklis ehk küll (sama moodi on meil ju lippude jaoks omad artiklid näiteks) --TarmoK 22. august 2005, kell 12.49 (UTC)
Põhimõtteliselt nõus. Kas saatkondade aadressid peaksid olema entsüklopeedias, see on vaieldav. Mina ei näe selles midagi hullu, kui nad seal on. Andres 22. august 2005, kell 17.49 (UTC)
"Ajakirjandus" ja "Sõjavägi" on eraldi alajaotused sellepärast, et nad ei mahu mingi suurema rubriigi alla. Loomulikult tuleb seal kirjutada riigi ajakirjandusest ja sõjaväest.
Mida sellest sõjaväest kirjutada? et kui palju jalamehi, kindraleid jne on? ja kus sõdimas on käidud ja mis relvadega sõdivad? Mõistaksin et "Riigi" alalõigus on ehk 1-2 lauset sõjaväe olemasolust ja suurusjärgust ja ehk ka sellest ka mis alusel see toimib, kuid muust ...? Kui sõjavägi nii tähtis on et tema kohta peaks olema oma lõik, siis peaks sama olema ka näiteks karjakasvatusest.
Nõus, see sobib hästi alajaotuseks "Riigi" sees. Selle alajaotuse pealkirjalt saaks viidata põhjalikumale artiklile. Karjakasvatus oleks alajaotus "Majanduse" alajaotuse "Põllumajandus" all, kui muidugi põllumajandusele nii palju ruumi antakse. Andres 22. august 2005, kell 17.49 (UTC)
Sarnane lugu ka ajakirjandusega. Selle õigem(?) nimetus oleks vist "massimeedia", sest peaks see ju ka hõlmama raadiot ja televisiooni või peaks need hoopis kultuuri alla "liigitama"(?) --TarmoK 22. august 2005, kell 12.49 (UTC)
Ajakirjandus hõlmab ka raadiot ja televisiooni. Minu meelest nad ei mahu kultuuri alla. Andres 22. august 2005, kell 17.49 (UTC)
Geoloogilisest ehitusest tuleks kirjutada "Looduse" all eraldi alajaotuses, arvan, et kohe "Pinnamoe" või "Reljeefi" järel. Kui jutt läheb liiga pikaks, siis teha omaette artikkel, kuid jätta põhiartiklisse lühem, kokkuvõtlik esitus. Andres 22. august 2005, kell 05.40 (UTC)
Ausalt öeldes on vähemalt minu jaoks geoloogia parajalt spetsiifiline valdkond et ise näeksin seda "Riigi loodus" -arikli osana, riigi artiklis ehk mõni lause "Looduse" alajaotises. Sama ka pinnamoe, fauna, floora jne kohal.
Asi ei ole selles et ma ei peaks geoloogiat tähtsaks, kuid minu silmis on see umbes samaväärne kui rääkida näiteks (kommerts)pankadest majanduse all. Kui pikalt me sooviksime neist lugeda majanduse all, kui soovime saada ülevaadet riigist? Või maalikunstivooludest "Kultuuri" all? --TarmoK 22. august 2005, kell 12.49 (UTC)
Ma ise tahaksin ka, et geoloogia oleks eraldi artiklis või siis artiklis riigi loodusest. Kui ma kirjutan mingi pikema ülevaate mingi piirkonna geoloogilisest ehitusest, siis ma tahan, et sarnased artiklid oleks hiljem ühest kohast leitavad. Selle saavutamiseks on hea kasutada kategooriat "Regionaalgeoloogia", aga riigi artiklile on nagu natuke imelik sellist kategooriat määrata. Pealegi läheks vähegi korralikum ülevaade liiga pikaks ja see oleks veider kui meil on artikkel riigist, kus peale üldandmete pole midagi muud kui geoloogia. Ideaalis peaks meil kõigi riikide kohta olema artiklid stiilis "Riigi ajalugu", "Riigi loodus", "Riigi kultuur" jne. Loodetavasti see tulevikus nii ka olema saab. Siim 22. august 2005, kell 13.11 (UTC)
Kas põhiartiklis või siis artiklis riigi looduse kohta peaks olema alajaotus geoloogilise ehituse kohta, mille pealkirja juurest saaks viidata põhjalikumale artiklile. Nii on lugejal hõlbus jõuda geoloogilise ehituse juurde, kui see teda huvitab. Selles suhtes oleks ehk parem, kui ta juba põhiartiklist näeks, et selline eraldi artikkel on olemas. Sisukokkuvõttesse tuleks kirjutada lähtudes proportsioonidest, kuid igal juhul piisavalt palju, et jutul üldse mingi korrektne ja konkreetne sisu oleks. Andres 22. august 2005, kell 17.49 (UTC)

Andres kirjutas: Arvan, et riigi endistest nimedest saaks kirjutada alajaotuses "Nimi", mis on päris alguses, kohe "Asukoha" järel. --- Kardan, et sellest ei piisa ning see võib tekitada vaidlusi. Kui näiteks Venemaa Föderatsiooni endiseks nimeks kirjutada Nõukogude Liit, siis hakkavad mõned kohe karjuma. Teine segadus tekib jagatud riikidega, nagu Hiina ja Korea. Miks ma pooldan ajaloo ette asetamist, on eelkõige sellepärast, et umbes pooled viidad riikide artiklitele peavad silmas vastava riigi ajaloolisi seisundeid. Kui algul on ajalugu kasvõi mõne lõiguga selgeks kirjutatud (ega see nii keeruline ei olegi), siis saab hakata rääkima juba pinnamoest, loodusest jmt (mis on tegelikult ju ka ajalugu, märksa pikemas ajaskaalas). Ei taha ennast korrata, aga ajaloo etteasetamine on puht-praktiline, kasutaja/lugeja-sõbralikum. --Lulu 22. august 2005, kell 17.28 (UTC)

Minu meelest on Sinu probleemi lahendamiseks tarvis anda ajaloost ülevaade, mis on orienteeritud nime tähendusele. Seetõttu panengi ette rääkida sellest nime alajaotuse all. Võib ju mõelda välja ka mingi muu pealkirja, kuid eesmärgiks ei ole siis mitte ülevaade ajaloost, vaid selguse toomine nimedesse ajaloolise reaalsuse kontekstis. Pealegi kahtlen selles, et seda saab teha mõne lõiguga. Asja suure tähtsuse tõttu tuleb sellele pühendada palju ruumi. Vaata näiteks artiklit en:Republic of Ireland, kus ajaloo esitus on vägagi põhjalik ning teenib minu meelest just seda eesmärki, mida Sa silmas pead. Kirjutasin selle põhjal ka artiklisse Iirimaa. Andres 22. august 2005, kell 17.49 (UTC)

(Nuh, ega see just minu probleeme ei ole ju, rohkem ikka lugejate, ma arvan. Aga see selleks.) Olen nõus, et jah, mingi esimene alajaotus võiks olla pühendatud riigi nimele, tema varasematele nimedele, eelkäijatele jne. Arvan, et selle standardseks pealkirjaks võiks olla kas "sissejuhatus", "ülevaade", "ajaloolised aspektid" vms. Võib ka lihtsalt "nimi" või "nimed" või "nimetused" muidugi, kui nii arvatakse. Võimalik tõesti, et ajaloo põhjalik esitus võib yhe riigi artikli alguses olla samuti häiriv ja segav. Ma loodan, et minu esitatud (mitte minu) probleemist saadakse õieti aru: viidad peavad viima sinna, kuhu nad viitavad. Hiina filosoofil pole midagi tegemist Hiina Rahvavabariigiga, kust on praegu suunamine Hiina peale ning normaalne algus juba kirjutatud (nagu ma praegu näen). Näiteks. Samasugune algus võiks olla kõigi riikide sissejuhatuses. Tegelikult võibolla polegi vaja eraldi pealkirja, vaid just midagi taolist. --Lulu 22. august 2005, kell 19.19 (UTC)

Rõõm näha, et meie seisukohad lähenevad. Olen nõus, et sellist asja on algusesse tarvis. Arvan siiski, et "Hiina" puhul on tegemist hädalahendusega, mida ei maksaks eeskujuks võtta. Pigem tuleks võib-olla tolles artiklis ümber teha (eks seda või arutada). Eraldi alajaotus eraldi pealkirjaga on vajalik, kui jutt läheb pikaks. See pealkiri ei pruugigi iga kord ühesugune olla. Eks sisu näitab, mis pealkirjaks sobib. Andres 22. august 2005, kell 19.31 (UTC)

Muide, tuli veel yks mõte. Kas ei oleks ehk hea teha sellisest sissejuhatusest hoopis väike eraldi artikkel riigi/maa kohta, umbes nagu täpsustuslehekylg, aga veidi laiendatult. Et näiteks viide Venemaa viib kohe sellesse artiklisse, kus on lyhidalt räägitud Venemaa ajaloost, Vene riikidest koos viidetega vastavaid riike käsitletavatele artiklitele, vene kultuuri, ajalugu jm käsitletavatele artiklitele jne. jne. Ja sarnaselt ka teiste maade/riikide puhul. Enamasti pole see hädavajalik, eriti väiksemate riikide puhul. Aga näiteks Saksamaa, Prantsusmaa jne vajaksid seda ilmtingimata. Mõte selles, et mitte risustada ylearuse infoga riigi enda artiklit, vaid paigutada see eraldi artiklisse. Kes tahab riigi kohta midagi teada, saab viidete kaudu kohe riigi juurde edasi; kui aga viide on lihtsalt maa kohta, siis jõuab ta selle artikli juurde, kust pääseb edasi sinna kuhu tal vaja, koos kokkuvõtliku ylevaatega vastava maa ja tema riikide jm kohta. Missugused on arvamused? --Lulu 23. august 2005, kell 10.05 (UTC)

Minu meelest on praegune süsteem otstarbekas. Kui tegu on riigiga, mis langeb maaga enam-vähem kokku, siis tuleks mõlemast rääkida samas artiklis. Andres 23. august 2005, kell 16.18 (UTC)

Kuhu tuleks riigi artiklis panna rahvuslinnud, -loomad, -taimed? --WikedKentaur 23. august 2005, kell 17.23 (UTC)

Mina paneksin need sümbolite rubriiki. Peale selle võib need panna ka infotabelisse. Andres 23. august 2005, kell 17.52 (UTC)

Rannajoone pikkus[muuda lähteteksti]

Riikide üldandmetes on tavaks anda rannajoone pikkus. Kas keegi teab mida see tähendab? Teadupärast on rannajoon fraktaalse struktuuriga ning tema pikkus sõltub tollest, et kui väikesi neemi või kive või liivaterasid me arvesse võtame. Ma arvan et kui niisugust infot üldse esitada (minul pole seda iialgi vaja läinud), siis peaks olema mingi seletus et kuidas pikkus on mõõdetud. Comments? Ott 6. juuli 2006, kell 19.48 (UTC)

Tõsi. Olen ka ise siin seda küsimust tõstatanud. Võib-olla on selle kohta olemas mingid üldised kokkulepped. Nendest peaks siis rääkima artiklis Rannajoone pikkus. Andres 7. juuli 2006, kell 06.49 (UTC)

Üle toodud kustutatud leheküljelt "Vikipeedia arutelu:Maade artiklite reeglid/Euroopa pealinnad"[muuda lähteteksti]

See on kustutatud kategooria Kategooria:Euroopa pealinnad arutelulehekülg.

kategooriad ja eesti tähestik[muuda lähteteksti]

Miks ei järgita siin loendis eesti tähestikku (Zagreb lõpus)? --Metsavend 29. detsember 2005, kell 08.27 (UTC)

tarkvara on "ingliskeelne". --TarmoK 29. detsember 2005, kell 09.34 (UTC)
Oot-oot, neile sai ju eesti tähestik ette antud. Tarkvara töötab iga tähestikuga. Andres 29. detsember 2005, kell 16.24 (UTC)
Kategooriates praegu eesti tähestikku ei arvestata vt ka näiteks Kategooria:Sündinud 1974. --WikedKentaur 9. jaanuar 2006, kell 21.26 (UTC)

kustutada kategooria?[muuda lähteteksti]

On ettepanek kategooria kustutada. Põhjus seisab mõiste "Euroopa" sisus. Seda ei ole võimalik üheselt defineerida (Üheks näiteks on Nikosia). Samuti nt, kui Euroopa riikide hulka kuulub Kasahstan (loodusgeograafiliselt see nii on), siis kas lugeda tema pealinn Astana sellesse kategooriasse? Vt ka Euroopa riigid - Urmas 30. detsember 2005, kell 14.16 (UTC)

ja muud "Euroopa xxx" kategooriad siis samuti? Ja "Aasia xxx" kategooriad ka? mis põhimõtte me siin aluseks võtame? --TarmoK 30. detsember 2005, kell 14.20 (UTC)
Loodusgeograafilistega pole teadupoolest probleemi. Euroopa ja Aasia piir on vaieldav vaid kahes kohas - Uurali / Emba jõe ning Kuma-Manõtsi nõo / Kaukasuse Peaaheliku lõigus.
Linnad mahuvad kõik kenasti riikide alla. Riikide pealinnu pole nii palju, et nad ilmtingimata eraldi alamkategooriaid vajavad.
ei argumenteeri pealinnade kategooriate poolt ega vastu, kuid ega paha ei tee kui võib vaadata neid mingit moodi kogumina, küsimus muidugi jääb et mida see Euroopa selles nimes tähendab --TarmoK 30. detsember 2005, kell 16.38 (UTC)
St soovitavalt tuleks hoiduda mitteloodusgeograafiliste objektide (linnad nt) esitamisest loodusgeograafilist jaotust (maailmajaod (mitte küll 100%), mandrid) kasutades. Euroopa on mitteloodusgeograafiliselt äärmiselt raskesti kindlalt piiritletav. Euroopa piire on võimalik tõmmata niivõrd paljudesse kohtadesse ja niivõrd paljusid 'Euroopa' tähendusi arvestades, et lõpptulemusena on väga suur tõenäosus, et koha kuulumine Euroopasse on väga kergesti vaidlustatav. (Astana ja Nikosia on vaid kaks näidet, kuid neid saab tekitada veel hulga). - Urmas 30. detsember 2005, kell 14.53 (UTC)
seda lähenemist peaks siis kasutama ka "xxx maad" kategooriates ja ka näiteks jalgpallikoondiste puhul(?)
Selgeim(?) lähenemine oleks need kategooriate kasutamine lahti kirjutada kategooriate projekti, mitte sedasi siin üks haaval neid lahendada --TarmoK 30. detsember 2005, kell 16.38 (UTC)
Kas ei võiks siis kahtlastel juhtudel kasutada mõlemat kategooriat? Andres 30. detsember 2005, kell 15.26 (UTC)
Maade puhul see nii ongi - mõnel maal on kaks maailmajaokategooriat. Riikide puhul on tänu suurele alale vähem võimalusi eksida maailmajakku arvamisega. Pole tarvis rehkendada, kas keegi on Euroopa raja paigutanud 100 km ühele või teisele poole või kas antud näitaja (mis teda nt Euroopaks lubab pidada) konkreetses kohas olemas on või pole.
Siin selle kategooria juures ongi, nagu TarmoK nimetas, arusaamatu, mida 'Euroopa' selles nimes tähendab. See 'Euroopa' on liiga üldsõnaline, siin liiga ebatäpne. Lihtsalt kummaline on kirjutada Astana Euroopasse, kuigi linn ise asub vaieldamatult Aasias. Ka Kairo peaks olema, kui riigi territooriumi ulatusest lähtuda, "Aasia pealinnad" all. Mitte "maailmajaotada" on se's suhtes lihtsam, et ei pea kõiki 'Euroopa' erinevaid ulatusvariante läbi ja selgeks rääkima hakkama. Muidugi võib kategooria ümber nimetada "Euroopa riikide pealinnad". "Euroopa maade pealinnad" meeldiks mulle endale rohkem, kuna võimaldaks lisaks riikide omadele nimetada pealinnadeks ka maade nt Tatarstani pealinna jms (Hollandi oma ka ;)). Viimase nimevariandi korral tuleb aga jälgida, et "maa", "osariik", "provints" omavahel sassi ei läheks.
Spordiga on asi lihtne. Need piirid (nö spordigeograafilised maailmajaod:)) on selgeks räägitud/kokku lepitud. Kui maa koondis osaleb ala Euroopa meistrivõistlustel või MM maailmajao alagrupimängudel, siis kuulub ta vähemalt selle ala osas spordigeograafilisse Euroopasse. Kui riik/maa osaleb mõnel alal Euroopa ja mõnel alal Aasia meistrivõistlustel, siis seda huvitavam :). - Urmas 30. detsember 2005, kell 18.01 (UTC)
Koondised koondisteks - individuaaltegijatega on asi veel huvitavam... on olemas isikuid, kes ühel ja samal aastal on osalenud nii Euroopa kui ka Aasia meistrivõistlustel... ja seda pidevalt - Ahsoous 10. jaanuar 2006, kell 06.33 (UTC)

Aga mõelgem siis ka selle peale, mida mõista "pealinna" all. Kas Cardiff, Torshavn, Nuuk, Mariehamn, Barcelona, Taibei jne on pealinnad? Kui kaotame ära kategooria Euroopa pealinnad, siis tuleb kaotada ka kategooria Pealinnad. Olen mõlema kaotamise vastu. --Metsavend 31. detsember 2005, kell 18.40 (UTC)

Kategooriat "Pealinnad" sugugi kaotama ei pea. "Euroopa pealinnade" puhul on kogu asi on selles, mida mõista 'Euroopa' all. Praegune kategooria nimi pole piisavalt täpne: pole selge, kas see on Euroopa loodusgeograafilises, kultuurilises, poliitilises vm tähenduses. Lisaks on Euroopa ja Aasia piiri tõmbamine riike ühele või teisele poole jättes on märksa lihtsam, kui linnade tasandil piiri tõmmates. Kui nimetada kategooria ümber "Euroopa maade pealinnad", siis saab selle alla panna nii Cardiffi, Joškar Ola kui ka Amsterdami. - Urmas 31. detsember 2005, kell 20.47 (UTC)
Alamkategooriad * pealinnad võiks pigem kustutada. Kategooria:Pealinnad lehele tuleks lisada märge selle kohta, mis pealinnu (riikide või maade) täpselt sinna kooondatakse. Maailma maade loend loetleb millegi pärast hoopis riike. --WikedKentaur 1. jaanuar 2006, kell 10.47 (UTC)
Seini (kui Cardiff välja arvata) on sinna saanud riikide pealinnad. - Urmas 1. jaanuar 2006, kell 12.32 (UTC)
Urmas mis keelab meil panemast kategooria algusesse tekst et kategooria koondab linnu mis asuvad riikides mida loetakse Euroopa riikideks(?) Pealinn on ikka seotud riigiga (maaga) mitte linna füüsilise asukohaga. (linn ei saa olla pealinn ilma "maata"). See sinu "Astana" näide läheb selgelt Aasia alla sedasi. "Moskva" oleks sedasi ainuke linn mis kuuluks kahte kategooriasse.
Erinev asi on kui oleks tegemist kategooriaga "Euroopa linnad" siis tuleks lähtuda sellest kus linn füüsiliselt asub.
Teine asi on see pealinnade termin ise. Võttes sisse ka "maad" (mida iganes see tähendab, minu jaoks on see kogu aeg ebaselgeks jäänud) siis tuleks see kategooria ütlemata lai, sest sinna peaks siis ju kuuluma ka "Rakvere" (Virumaa pealinn) ja "Viljandi" (Mulgimaa pealinn) jne. Kas me tahame sellist ebamäärasust(?) --TarmoK 1. jaanuar 2006, kell 13.44 (UTC)
Pealinn on sisult linn. Siin on 'Euroopa pealinnad' sisuliselt osaks 'Euroopa linnadest'. Ja tuleks järgida mingisuguseid Euroopa piire. Kuid milliseid? Nt loodusgeograafiliste järgmisel jääks välja Euroopa Liitu kuuluva Küprose pealinn, samuti Astana, kuid Moskva oleks selgelt Euroopa (ja mitte mingil juhul Aasia).
Riikidest on nii Euroopas kui ka Aasias esimese hooga nimetades Türgi, Venemaa, Kasahstan, Gruusia, Küpros, Aserbaidžaan.
Maade koha pealt olen nõus. - Urmas 1. jaanuar 2006, kell 14.20 (UTC)

Lehekülje mõttekus?[muuda lähteteksti]

On sellisel sisutul leheküljel mõtet?

Parimad riigiartiklid on hetkel Norra, Indoneesia ja Rwanda. Viite Albaaniale eemaldasin.

Malli-asja võtsin välja. On mall Riik ja seda kasutagu iga artikkel. Lisaks see vist juba ongi iga riigiartikli koosseisu viidud. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 22:16 (EET)

Indoneesia ei järgi neid reegleid, mida mujal on järgitud, sestap võtsin selle välja. Asi pole ju paremuses, vaid alajaotuste järjekorras. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 23:15 (EET)
Meil polegi reegleid, mida jälgida. Seega on väide vaieldav. + mujal pole tihti nii palju sisugi, et eksisteeriks alajaotusi.
Norra ja Rwanda puhul on mõlemas variandis viljeletud seda paha praktikat, et üks lause = üks lõik. Norra puhul ei meeldi mulle ka tegelikult see, et kõikjal on alajaotused "Vaata ka".
Meenus, et meil oli veel üks selline vähe asisem artikkel nagu Nauru. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 23:55 (EET)
Polegi ju mõeldud, et kogu stiil on eeskujuks, vaid alajaotuste järjekorda. Minu meelest on enam-vähem kokku lepitud, tõsiseid vastuväiteid ei olnud, minu meelest oli kokkulepe kuskil kirjas ka (võib-olla ma eksin), Iifar lihtsalt ei teadnud seda. Andres (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 08:45 (EET)
Naurul on ka millegipärast teistsugune järjekord. Andres (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 08:51 (EET)