Vikipeedia arutelu:Kolmas kategooria

Kategooria nimetus

Võimalusi nimetamiseks: korralik, rahuldav, heakskiidetud, väärt, korras, asine, vastuvõetav... Adeliine 6. aprill 2015, kell 18:48 (EEST)

Siia peaks üle tooma ka senise arutelu. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 20:26 (EEST)

Teeksin seda, aga see on natuke raske, sest seal on kohati korraga räägitud nii headest artiklitest, uuest kategooriast kui ka üldisest artiklite toimetamisest. Adeliine 6. aprill 2015, kell 20:42 (EEST)

Tuleks tekstist välja noppida ettepanekud kolmanda kategooria kohta. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 20:54 (EEST)

Toon siis ühtlasi siia üle enda sealse ettepaneku: "Pakun välja nimetada see tiitel kasulikuks artikliks ja anda seda välja kirjutistele, mis omavad suuremat üldistusmäära (st, et nt artikkel p53 on liiga spetsiifiline, aga artikkel geen sobib) ja piisavalt põhjalikud ning ilma suuremate puudusteta. Nii annaks ehk julgustada inimesi koondartikleid lappima, mis on entsüklopeedia kvaliteedi seisukohast eriti olulised."

Põhjused:

1) Oleks enam lootust süsteem tööle saada: kui luua uus kategooria, siis oleks minu arvates vaja seda hädasti piiritleda, sest 130+k artiklit on liiga suur valim, et seda meie ressursside juures edukalt läbi vaadata. Seega teeksin ettepaneku piiritleda see koondartiklitega. Nii jääb järgi mõistlik hulk artikleid, mida me suudaksime reaalselt ka läbi vaadata.

2) Need artiklid on saanud liiga vähe tähelepanu: koondartiklid on seni olnud meil vaeslapse osas, kuna nende koostamine on tihti märgatavalt raskem, kui väga spetsiililiste artiklite tegemine. Seega on sellised artikleid väga raske "heaks" saada, sest võimalikke arutelukohti on tohutult. Praegu on heade artiklite hulgas sellised natuke ulatuslikumat teemat katvad artiklid nagu Antarktis, Araali meri, Indoneesia, Vulkaan, Uraan (planeet), Rwanda, Must meri ja Merkuur. Varsti lisandub ehk Keila. Mitmed neist ei vasta enam meie hetkenõudmistele heade artiklite valikul. Just nimelt selliste artiklite sihtimine lihtsustaks nende artiklitega mingi tiitlini jõudmist ja võiks seega ette anda selge sihi ning seeläbi kasvatada jõupingutusi nende artiklite arendamisel.

3) Üldine kvaliteet: need artiklid kuuluvad selgelt kõige enim vaadatud artiklite sekka ja seepärast peaks selliste artiklite korrastamine olema prioriteetsem. Nt on 100 enim vaadatud artikli seas üle poolte nö koondartiklid (ülejäänud on paljuski poliitikute isikuartiklid jms). Samuti paraneks üldine Vikipeedia maine (sest kasvab tõenäosus, et inimesed satuvad korralike artiklite peale) ja see võiks aidata juurde tuua enam kaastöölisi.

4) Koostöö: selliste ulatuslikumat teemat käsitlevate artiklite edukas arendamine eeldab sageli mitme inimese koostööd. Seda on lihtsam saavutada, kui tegutsetakse mingi konkreetse eesmärgi nimel ja suunatult. Lihtsalt linnukeste andmisel ei näe ma mõtet. Püüaks siin juba luua mehhanismi, mis soodustab koostööd. Väga kitsalt piiritletud teemade juures ei ole see aga kerge juhtuma.

Ivo (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:35 (EEST)

Mitmel põhjusel mulle 'heakskiidetud' ei meeldi. Näiteks on meil rodumisi ühiskonna- ja seltskonnategelaste iseenese kohta tehtud artikleid ja varjatud kommertstekste. Need võivad olla "korralikult" vormistatud ja olla pealtnäha kallutamata, kuid nende "heaks kiitmine" jätab halva maigu juurde. Samal põhjusel ei meeldit mulle Ivo pakutud 'kasulik'. Kõige neutraalsem oleks 'korras', 'korralik' või 'rahuldav'. Meie selline kategoorias võiks hõlmata sedasorti artikleid, mida ingliskeelses Vikipeedias C-Classiks (ja osalt ka Startiks) kvalifitseeritakse. Märgisena võiks kasutada "linnukest".--Vihelik (arutelu) 7. aprill 2015, kell 01:24 (EEST)

Seda, millest Ivo räägib, võiks teha küll, aga see oleks üks teine projekt, mitte see, mida meie siin arutame.

Minu meelest ei sobi "rahuldav", sest see kõlab üleolevalt. "Heakskiidetud" läheb "heaga" segi Sobiks "korralik", võib-olla ka "korras". Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 01:55 (EEST)

Kui keskenduda koondartiklitele, siis mainitud ühiskonna- ja seltskonnategelaste artiklid ei kvalifitseeru. Samuti ei oleks neil lootust saada ükskõik millist kvaliteedimärgist, kui nad on kallutatud.

Olen nõus, et minu pakutu on natuke teine asi, aga ma nimelt ei näe siin mitte mingit vajadust sellise väga üldise asja järele. Kui juba midagi teha, siis sihtida konkreetset probleemi (nagu puudujäägid koondartiklitega) ja püüda seda lahendada. Leian, et nii oleks sellest asjast ka kasu.

Nõus Andrese kommentaariga nimede osas. Küll jääb aga natuke segaseks, et mis halba selles "kasulik" nimetuses oleks. Minu mõte selle nime taga on otseselt selles, et korralikest koondartiklitest on kasu kõige suuremale hulgale lugejatest. Artikkel on kasulik, kui seal sisaldub vajalik informatsioon, mida selle teema kohta peaks olema esitatud. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:07 (EEST)

Mina tajun seda asja nii, et selle uue märgise peamine eesmärk on öelda lugejale midagi artikli kvaliteedi kohta, mitte organiseerida kirjutajate töötamist. Ja me ei saa võtta endale õigust otsustada iga lugeja eest, kas just tema saab loetavast artiklit sellist kasu, mida ta vajab. Adeliine 7. aprill 2015, kell 02:19 (EEST)

Nagu juba eelnevas arutlus välja toodi, siis selleks pole vaja märke (või isegi hoiatusmalle), et kasutaja saaks hinnata artikli üldist olukorda. Enamus juhtudel piisab juba puhtalt pealevaatamisest ja ehk ka mõne rea lugemisest, et öelda, kas artikliga on probleeme või kas see on korralik. Ma leian, et kasutaja ei vaja seda, et keegi teine talle ütleks, et mis artikkel on korralik ja mis mitte. Mis mõte on niisama linnukesi jagada? Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:28 (EEST)

Adeliinega nõus. Seda, mida Ivo tahab, tuleks arutada kusagil mujal. --Vihelik (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:31 (EEST)

Ivo: kui sel mõtet pole, miks me siis häid ja eeskujulikke artikleid valime? --Vihelik (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:31 (EEST)

Me ei vali eeskujulikke artikleid (on arutatud isegi nende 2 ümbernimetamist headeks). Valime ainult häid ja ka nende valimisega on raskusi. Seega puudub mul igasugune usk, et uue üldkategooria loomine on mõttekas ja et see toimiks.

Tõin juba eelnevas arutelus välja, miks on kasulik häid artikleid valida. Siin tahan aga peaasjalikult tõstatada küsimust, et miks teha seda sama asja teise nime all? Kui langetada kvaliteedinõudeid, siis on väga tõenäoline, et see uus kategooria ei suuda enam mitte kuidagi tagada nende eesmärkide täitmist, mida praegu heade artiklite valik tagada püüab ja sellisel juhul taanduks see lihtsalt nn linnukeste panekuks, mis sellisel kujul on täiesti mõttetu ressursside raiskamine.

Kui juba midagi teha, siis võiks tegeleda reaalset lahendamist nõudvate probleemidega. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:54 (EEST)

No ikka ei ole nii, et pealevaatamisest piisab. Olulised puudused võivad ilmneda süvenemisel. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:49 (EEST)

Kohe ootasin, et selline kommentaar tuleb. Tean, et nii on. Paraku ilmnevad sellised puudused isegi paljude praeguste heade artiklite juures, kui neisse süüvima hakata. Seega ei kaitse mingi linnukese lisamine kasutajat kohe kuidagi. Lõpuks langeb see otsustamine ikka kasutaja enda peale ja mis mõte on siis neil linnukestel. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:54 (EEST)

Kaevatakse, et hea artikli staatust on liiga raske saada, nii et see ei stimuleeri hea artikli poole püüdlemist. Korraliku artikli staatust oleks lihtsam saada, sest sellesse on lihtsam süüvida.

Kvaliteedinõuded ei ole madalamad, lihtsalt korralik artikkel ei pea olema nii põhjalik nagu hea artikkel. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 03:31 (EEST)

Kas sõnade "hea" ja "korralik" semantilised tähendusväljad on eesti keeles tõesti nii erinevad, et keegi peale kitsa ringi asjassepühendatute võiks nende kategooriate sisulisest erinevusest aru saada? Võib vaadata näiteks eesti-soome sõnaraamatust sõna "korralik". Üks tähendustest on: (hea, kõlblik) kelvollinen, kunnollinen, laatun käypä.--VillaK (arutelu) 7. aprill 2015, kell 08:56 (EEST)

Sama mõte võib tekkida "rahuldava" puhul. Kui see tähendab, et artikliga ollakse rahul, siis ei saa ju rahul olla artikliga, mis pole hea. --Epp 7. aprill 2015, kell 09:01 (EEST)

Nojah, aga hea ja eeskujulik võivad sama hästi segi minna. Sellist nimetust, mis iseenda eest räägiks, ei oska küll juba pakkuda. Võib-olla siis juba "linnukesega artikkel"? Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 11:34 (EEST)

Jah, seda ma mõtlesingi, et sellist nimetust on võimatu leida, mille koht hierarhias automaatselt arusaadav oleks. Iga kategooria artiklite loetelu juurde saab ju panna selgituse. --Epp 7. aprill 2015, kell 11:53 (EEST)

Hea ja rahuldav ei saa segamini minna inimestele, kes on kõrgkoolis õppinud (ja isegi õpetanud). Eeskujulikul on samuti laialt levinud tavatähendus. Nõustun Andresega, et rahuldav kõlab üleolevalt. Hinnang "rahuldav" võib stiimuliks olla ilmselt neile, kes seni saanud mitterahuldavaid hindeid. Kuid nagu ma varem märkisin, mitterahuldavaid asju ei tohiks üldse avaldada. Samas, kui võtta mängu levinud hindeskaala väline kategooria, siis tekib loomulik küsimus, kuidas see kategooria suhestub teiste olemasolevatega. Korralik võiks olla isegi parem kui hea, sest see ei ole siis mitte ainult hea, vaid on ka korda järgiv.--VillaK (arutelu) 7. aprill 2015, kell 14:05 (EEST)

Miks see peaks kellegi haridusega seotud olema? Muide, ka see arvamus kõlab üleolevalt. Ja ega kogu maailm ei ole kool. Sõnu tohib ikkagi loomulikul viisil ka kasutada. Aga ma muidugi ka ei poolda siin "rahuldavat". Kasulikuks pean mina ka häid ja eeskujulikke artikleid. --Epp 7. aprill 2015, kell 14:30 (EEST)

Seepärast ma ka selle "kasuliku" välja pakkusin, et ei oleks segadust nimega. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 14:13 (EEST)

Haridusega on see seotud niivõrd kuivõrd Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal rahvastikus kõrge [1] ja sestap on palju neid, kes on kõrgkoolis käinud ja selliseid hindeid saanud. Muidugi võib öelda, et need "head" ja need "rahuldavad", millest siin juttu, ei ole need, mida professorid ja lektorid kõrgkoolis panevad ja et kogu maailm ei ole kool, nagu Epp siin õigesti märgib. Ent kuivõrd tegemist on siiski hindamisega, siis ilmselt paratamatult tekivad paljudel kindlad assotsiatsioonid. Semantikud räägivad konnotatiivsest tähendusest [2]. Juurdunud konnotatsioone ei ole nii lihtne muuta, et lepime kokku, et homme tähendab üks sõna hoopis midagi muud. Minu arvamuses puudub üleolek, ma kirjutan/ütlen seda aeglase, rahuliku, kindla ja veenva tooniga. --VillaK (arutelu) 7. aprill 2015, kell 18:36 (EEST)

Ma arvan, et lugejate kogemus kõrgkooli hindamisega või selle puudumine ei puutu asjasse. Inimestel pole põhjust arvata, et Vikipeedia allub kõrgkooli hindamissüsteemile. Me ei tohiks ka sellele allutada. Me ei hinda artikli autori(te) sooritust, vaid artikli väärtust lugejale. Ma olen nõus Andresega, et nimetused ei saa enda eest rääkida, sest sõnade tähendused on mitmekülgsed. Kui lugeja tahab meie mitmetasemelisest hindamissüsteemist kasu saada, peab ta ikkagi hinnangute sisuga tutvuma. Adeliine 7. aprill 2015, kell 18:52 (EEST)

Just konnotatsiooni pärast ma ei tahakski "rahuldavat". Kuigi see on positiivne hinne, on konnotatsioon selline, et see ei kõla tunnustusena. Nendest ettepanekutest, mis Adeliinel olid, sobiks minu meelest ka "väärt". Samuti võiks olla "lugemisväärne" (nii on saksa vikis), "laitmatu", "toimetatud". Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 20:30 (EEST)

Need on arvestatavad ettepanekud. --VillaK (arutelu) 9. aprill 2015, kell 21:28 (EEST)

"Laitmatu" tundub natuke uhkeldavana. "Toimetatud" on päris hea ettepanek. Adeliine 9. aprill 2015, kell 23:36 (EEST)

Meil on tõesti nii palju toimetamismärkusega artikleid, et ülejäänud väheste tekstide juurde võiks kleepida sildi "toimetatud". Jumal hoidku selle eest, kui mõni artikkel on ilma sildita. :P Ivo (arutelu) 10. aprill 2015, kell 00:30 (EEST)

Probleem paistab olevat selles, et kõigil eesti keele sõnadel on juba mingi tähendus, nii et iga sõna korral hakkab keegi protestima (olgu "ontlik", "moodupärane", "paslik" või "kõlbulik"). Pange siis nagu inglastel on, "C-klassi artikkel" ja asi tahe. See ei tähenda midagi muud.

Nõuded ja protseduur

Ettepanek korraliku või rahuldava või heakskiidetud artikli kohta. Nõuded peaksid olema samad mis hea artikli korral, aga põhjalikkust (üksikasjalikkust) ei nõuta. Kõige olulisemad asjad peaksid siiski sees olema. Poolthäälte arvu võiks kahandada kolmele, eksponeerimise aega kuult ütleme kahele nädalale. Aga selleks et see efekti annaks, peaksid artiklid olema lühikesed. Ma ei tea, kas formaalne mahupiirang peaks olema. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:49 (EEST)

Kui lühike on lühike? Kas 10 000 – 20 000 tähemärki on juba pikk? Minu meelest on palju just umbes sellise pikkusega artikleid, mis on täitsa viisakad, aga heaks artikliks neid lihtsalt lühiduse pärast millegipärast ei kõlba esitada (kuigi minu meelest võiks). "Korralik artikkel" oleks minu meelest kõige parem nimetus. --Epp 7. aprill 2015, kell 05:58 (EEST)

Minu meelest üle 20 000 kindlasti ei tohiks olla, võib-olla jääb seegi liiga pikaks.

Kui nad on lühikesed ainult sellepärast, et materjali rohkem pole, siis nad võiksid ikkagi minna hea artikli rubriiki. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 11:37 (EEST)

Minu meelest mitte. Las jäävad igaveseks ajaks kolmandasse kategooriasse:) --Hirvelaid (arutelu) 7. aprill 2015, kell 13:13 (EEST)

Kas meil ei ole siis eesmärgiks, et kõik artiklid oleksid head? Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 13:45 (EEST)

Eesmärgiks on eeskujulik artikkel, selle puudusel lepime heaga, kuid olen sellega nõus, et kolmanda kategooria nominentidele esitame nõuded, mis peaksid olema samad mis hea artikli korral.--Hirvelaid (arutelu) 7. aprill 2015, kell 21:01 (EEST)

Mõte on ikkagi märkida ära laitmatuid vähem põhjalikke artikleid, mitte keelata lühikestele põhjalikele artiklitele hea artikli staatust. Andres (arutelu) 8. aprill 2015, kell 00:38 (EEST)

Minu jaoks tundub selle asja üle vaidlemine liiga aeganõudev. Ma parem kirjutan artikleid, mis minu enda meelest on head ja mulle sellest piisab. :-) --Epp 7. aprill 2015, kell 13:48 (EEST)

Tubli. Ma ise teen samamoodi. Kusjuures ma olen sunnitud Andresele vastu vaidlema - kui korralik artikkel peab olema laitmatu, kuidas saab ta siis olla vähem põhjalik? Olen Ivoga nõus - heade artiklite kandidaatide puhul on suurem hulk aktiivseid wikipediste toonud kaasa rohkem kriitikat põhiliselt just SISU baasil, mitte vormistuse alal. Mistõttu hea artikli nõudmistele vastamise puhul tekib küsimus - milleks siis veel see kolmas lahter hea peaks olema? Lühike artikkel, mille kohta materjali pole, võib vabalt olla hea, selles olen ma Andresega nõus.

Veidi konstruktiivset lähenemist ka: kõige asjalikum tundub mulle endale nimetus Kasulik artikkel. Selle pikkus ei tohiks olla määratletud, kui millegi kohta palju kirjutada ei anna, siis ei anna. Kuna see on kasutajale suunatud, siis võiks selle alla minna märkimisväärselt rohkem artikleid kui Hea või Eeskujuliku alla (mis on pigem suunatud tegijatele kui sihid, mille poole püüelda). Tingimused võiks olla sellised:

• arutelus pole lahendamata küsimusi. Kui on, siis mingis vallas pole see artikkel kasulik (on segane).
• Artikkel on lõpetatud - kajastab teemat enam-vähem kogu selle ulatuses
• On kontrollitav (viited, töötavad välislingid)
• Sisu tundub asjalik vähemalt kahele administraatorile.

Arvestades artiklite hulka on valimine minu meelest liiga kohmakas protseduur. Asi peaks pigem käima nii: Administraator A vaatab artikli üle, parandab paar trükiviga, leiab, et nüüd kärab küll, lisab märke "Kategooria:Kasuliku artikli kandidaat" ja sealt saavad teised siis ka asja vaadata. Eeldades, et administraatorid on vastutustundlikud inimesed, ei hakka administraator P, kes asjast midagi ei taipa, asja edasi susima, tuleb administraator T, kes on teemaga enam-vähem kursis, vaatab ja nõustub: on täiesti asjalik taies. Ja ongi valmis. P.S, sellise asjaga nõustumine toob kaasa ka kohustuse artiklit jälgida. Tulevad arutelulehele küsimused, tuleb maha võtta, mis seal siis ikka. Kui need vastatud saavad, siis saab artikli taas lihtsalt tagasi pista. Selline oleks minu nägemus asjast. P.P.S Vabandust, Ivo, aga kui sul on ikka vaja mingi konkreetse valgu kohta infot, siis on kasulik just p53 (kui ta tingimustele vastab) ja artikkel geen sulle enam kasulik ei ole, aga geneetikast mittemõikavale traktoristile on lood vastupidised, seega ei näe mina mingit põhjust määratleda, et mingi teema või spetsiifilisusaste reguleeriks sellesse rühma sattumist - Melilac (arutelu) 14. aprill 2015, kell 19:23 (EEST)

Olen igati nõus selle viimase väitega. Leian lihtsalt, et koondartiklitele tuleks senisest oluliselt enam tähelepanu pöörata ja nõnda võiks olla märgatavat kasu kvaliteedikategooriast, mis aitab just seda teemat adresseerida. Samuti tundub mulle, et ilma sihtartiklite hulka piiritlemata on neid muidu liiga palju, et nende edukas märgendamine kunagi õnnestuks. Ivo (arutelu) 17. aprill 2015, kell 11:14 (EEST)

Seda nüüd küll, et koondartiklitel võiks olla mingi eraldi märgis, aga see on taas rohkem tegijatele suunatud. Lihtsalt kasutajaile suunatud märgis (mis, nagu mulle tundub, oli sellise sooviavalduse eesmärk) eeldab ilmselt siiski teistsugust alust (näiteks sellist lihtsat, nagu ma välja pakkusin), kuna aga kasutajad on erinevad ja erinevate nõudmistega, siis on piiritlemine minu meelest kahtlane. P.S - tegelikult piiritlevad sellise meetodi puhul tulemust administraatorite teadmised, aga sellest vist pääsu ei ole. - Melilac (arutelu) 30. aprill 2015, kell 17:56 (EEST)

See, kui kolmanda kategooria artikleid jälgitakse, aitab kindlasti kaasa vandalismiga võitlemisel, mistõttu taoline lisa oleks tegelikult hea. Iga uut artiklit jälgimisloendisse panna ja elu hinnaga kaitsta pole ju mõtet, ikka selliseid, mis ei ole võsaartiklid elik "stub"id. (nende puhul on tõenäolisem muudatus ju hoopis artikli parandamine). Selles mõttes kiiduväärt algatus - kui see vaid reaalselt teoks saaks. Üks nimevariant veel - asjalik artikkel- Melilac (arutelu) 8. mai 2015, kell 23:48 (EEST)

Kas sellest nüüd areneb ka lõpuks midagi või võime vanaviisi edasi minna.--Raamaturott (arutelu) 6. juuni 2015, kell 11:17 (EEST)

Me ei jõudnud otsusele, mis selle uue kategooria nimi peaks olema. Paistab ka, et on kahtlusi, kas see projekt on vajalik ja hallatav. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 11:40 (EEST)

Vanaviisi edasi minna on alati võimalus, aga minu arvates võiks küll selle siinse asjaga tegeleda. Minumeelest Andres ütles, et selle jaoks ei oleks tarvis terve kogukonna konsensust, piisab, kui mingi seltskond sellega lihtsalt rahulikult tegelema hakkab. Ei pea mingit süsteemset ajujahti ja artiklite mass-sõelumist kohe tegema, aga midagi võiks liikuma hakata. Teine seltskond võib tegeleda nt Ivo pakutud variandiga, üksteist nad ju ei sega. Adeliine 6. juuni 2015, kell 11:49 (EEST)

Ma eriti ei usu sellesse, et seda suudetakse hallata. Meil pole enam inimesi isegi vandalismi ja jamaga tegelemiseks. Kui need nimetada kogukonna valikuks, peaks minu meelest igatahes mingi laiem üksmeel olema. Pigem võiks siis teha nii, et kasutajad ise koguvad oma lehele loetelu enda arvates kobedamatest artiklitest ja kuhugi saaks panna lingid, et kasutaja a soovitab, kasutaja b soovitab jne. --Epp 6. juuni 2015, kell 13:22 (EEST)

Mind ennast pigem häiribki, et sellisel kujul ei usu ma asja elujõulisusse. 135k artiklit on justkui liiga palju. Oleks veel, et võetaks vaatluse alla mingi konkreetne artiklite alamgrupp, mida eriti oluliseks peetakse (nt 5000 tk) või kitsendataks asja muul viisil. Võib-olla ma küll eksin. See oleks ainult rõõmustav, kui seda tõestada suudetaks. Enda pakutud variandi üle olin muidu juba varemalt mõelnud – oleks lihtsalt kasulik, kui õnnestuks koondartiklitega midagi peale hakata. Ivo (arutelu) 6. juuni 2015, kell 13:26 (EEST)

Sõltub ju, kuidas hallata ja mida hallata... Paljud on arvanud, et see peaks asuma kusagil "Hea" kategooria kõrval (millisel juhul selle haldamissuutlikuses kahtlen ka mina, samuti ei ole ma näinud häid argumente, mille poolest ja miks see kategooria siis "heast" eristuma peaks). Kuna see kategooria oli aga algse idee kohaselt mõeldud rohkem nagu kasutajale kui tegijale, siis mu enda tehtud ettepanekute jõustumisel ei tohiks haldamisprobleeme ju olla. Ja - 135K on tõepoolest palju, tavakasutajal on hinnangut anda veel raskem. P.S kui paljud tunnevad huvi, et mida see ja teine kasutaja soovitavad? Milleks soovitab? Kellele soovitab? Seda peaks ikka kuidagi artikli juures näha olema. Et näiteks kasutaja Melilac meelest ja kasutaja Pietade meelest tähelepanuväärne ning päris hästi kirjutatud. - Melilac (arutelu) 6. juuni 2015, kell 14:12 (EEST)

Noh, põhimõtteliselt me tahaksime, et kõik artiklid oleksid head või vähemalt tolle kolmanda kategooria artiklid. Nii et me peame niikuinii kõigi nende tuhandetega tegelema. Paistab, et kategooriate omistamine stimuleerib kvaliteetsete artiklite kirjutamist, samas aga nõuab mingil määral lisaressurssi. Minu meelest põhiline põhjus, miks kolmas kategooria ette pandi, on see, et väga pikkade artiklite hindamine ja kordategemine on väga töömahukas ja jääb venima.

Koondartiklitega kvaliteediga tegelda on muidugi väga tähtis, ja algatused selleks on teretulnud. Kõige lihtsam lähenemine on lihtsalt hakata otsast pihta. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 15:01 (EEST)