Vikipeedia:GLAM/Heinrich Tiidermann/Eesti rahwa näolaad

Allikas: Vikipeedia
Heinrich Tiidermanni portree 1890. aastatest. Albumiinfoto. Eesti Kirjandusmuuseum, EKLA A-14:18
"/.../ Soowida oleks, et igast Eesti- ja Liiwimaa kihelkonnast üks meeste- ja teise naisterahwas riietes ilmuks ja wõimalikult ka wanad inimesed, seega jäeks ühes riietega ka Eesti rahwast näolaad alale. /.../"


Väljavõte Heinrich Tiidermanni üleskutsest, mis ilmus Eesti Postimehe esiküljel 1901. aasta 23. augustil.

Esimesi fotosid siinsest maarahvast on teada juba 1860. aastest. Süstemaatilisi etnograafilisi fotoseeriaid eestlastest talupoegade elu-olust ja rahvariietest hakati tegema aga alles 1890. aastatel, mil Õpetatud Eesti Seltsi liikmed Oskar Kallas ja Evald Allas käisid pildistamas Lääne-Eesti saartel. Samal ajal võttis samalaadse töö omaalgatuslikult, ent laiema haardega ette Heinrich Tiidermann (1863–1904) – sajandivahetuse üks tuntumaid eesti soost päevapiltnikke ja ettevõtjaid, paljude hilisemate eesti fotograafide koolitaja. Pildistades kogus ta eestlaste kaduvat traditsioonilist elu-olu, külamaastikke ja ehitisi (Põhja-Eestis), maatöid, tööriistu ning 1901. aastast süsteemsemalt ka rahvarõivaid. Tiidermann avaldas ajalehtedes korduvalt kuulutusi kutsega tulla rahvuslikes riietes tema fotoateljeesse pildistama, lubades valminud fotost tasuta koopiaid. Neid ning mujal tehtud etnograafilisi pildistusi müüs ta hiljem üksikfotodena, esitles fotonäitustel ning kinkis albumeiks koondatult Euroopa muuseumidele. Õnnetuse tagajärjel 1904. aastal kõigest 41-aastasena lahkunud Heinrich Tiidermanni ettevõtmisest pildistada “Eesti rahvast igas tähtsamas asjas” sai mahukaim fotokroonika Eesti maaelust ja eestlastest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Johannes Pääsukese Eesti Rahva Muuseumi fotoekspeditsioonide alguseni jäi veel kümmekond aastat.

Heinrich Tiidermanni foto "Saunikud söömas Harju-Jaanis", umbes 1898. aastast. Fotomuuseum, TLM F 7349. Vaata lähemalt / laadi alla
Edward von Lõnguse uustöötlus. Seda võimaldab asjaolu, et Heinrich Tiidermanni looming on varaliste autoriõiguste piiranguist vaba

Kuulsaim foto: "Eesti taat ja eit söögilaua ääres"[muuda lähteteksti]

Heinrich Tiidermann. Saunikud söömas Harju-Jaanis, umbes 1898. aastal. Kolloodiumfoto aluspapil, 11,5 x 15 cm. Fotomuuseum, TLM F 7349. [1]

See foto on olemas ka Tiidermanni “Estonica”-albumis. Vaata: Eesti Ajaloomuuseum, AM F 11684:201

Sama fotot on kasutatud ka hilisematel postkaartidel. Vaata: https://www.muis.ee/museaalview/585587, https://www.muis.ee/museaalview/2551071

Foto suuremahuline digikoopia allalaadimiseks

Tiidermanni foto 1896. aasta laulupeo rongkäigu algusest Tallinnas, Heinaturul (Vabaduse väljakul). Trükifoto väljaandes "Eesti Laulu- ja mängukooride Pildi-album" aastast 1897. Vaata digiteeritud väljaannet

Eesti laulu- ja mängukooride Pildi-album 1897. aastal[muuda lähteteksti]

(Ajalehe “Walgus” tasuta kaasanne). Tallinn : H. Mathiesen, 1897.

Sisaldab trükitud fotosid: 1896. aastal Tallinnas toimunud 6. Üldlaulupeo pildistused. Ülesvõtete autor: Heinrich Tiidermann.

Vaata: digitaalne koopia

Lehekülg H. Tiidermanni fotoalbumist "Estonica". Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu, AM 13741:342 F11684:1-321. Kõik albumilehed

Estonica albumid[muuda lähteteksti]

Heinrich Tiidermanni loomingu paremik on säilinud tänaseni autori enda poolt 1903. aastal koostatud fotoalbumites.

Kaks “Estonica” albumit Eesti Ajaloomuuseumi fotokogus (albumite sisud ei kattu täielikult):

Vaata ka: Estonica. Heinrich Tiidermanni fotoalbum. Koostaja: Tõnis Liibek. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2009.

Tiidermanni fotoõpiku esikaas: "Täieline päevapildi õpetus" (1899)

Heinrich Tiidermanni fotoõpik — eestikeelne fotograafia-alane käsiraamat, koostatud 1898[muuda lähteteksti]

Heinrich Tiidermann. Täieline päevapildi õpetus. Kõige uuema teadustega kunni 1. jan. 1899 : Selle juhatuse järele võib paari nädala harjutusel igaüks ilusaid piltisid teha. Tallinn: H. Tiidermann, 1899. Digitaalne koopia: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101076

Heinrich Tiidermann. Täieline päevapildi õpetus. Kõige uuema teadustega kunni 1. januarini 1903. Tallinn, H. Tiidermann, 1903. Digitaalne koopia: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:116298

Vabakasutus[muuda lähteteksti]

Heinrich Tiidermanni looming on varaliste autoriõiguste piiranguist vaba — kõiki tema teoseid võib autorile viidates mistahes viisil ja eesmärgil kasutada, sh valmistada tuletatud teoseid.

Heinrich Tiidermanni klaasnegatiivid Fotomuuseumis[muuda lähteteksti]

Foto ja fotonegatiiv: Heinrich Tiidermann. Anija talumees Ants Kentmann, kes sai 1858. aastal 21-aastasena Tallinnas Vene turul 150 hoopi. Klaasnegatiivid, 16,5 x 12 ja 18 x 13 cm. Fotomuuseum, TLM Fn 9292:1 ja TLM Fn 9292:45

Heinrich Tiidermanni klaasnegatiivide kogu sajakonna klaasplaadiga saabus Fotomuuseumisse 1984. aastal Peeter Toominga vahendusel fotograafi Priidu Viilupi pärandi hulgas, kes töötas Tallinnas Suur-Karja tn 9 asunud Heinrich Tiidermanni fotoateljee ruumides aastatel 1910–1914.

Negatiivid on pildistatud ajavahemikul 1896–1902 ning hästi säilinud. Piltide sisuks on peaasjalikult aastatel 1901–1903 pildistatud fotoateljee-portreed rahvarõivastes eestlastest, laulukooride ja orkestrite grupipildid 1896. aasta üldlaulupeolt Tallinnas, lisaks varasemaid ülesvõtteid Peningi koolimajast ja vallaametnikest, maaelust Harju-Jaani kihelkonnas, jm. On ka pildistusi Põhja-Lätist, Setumaalt ja Ruhnu saarelt. Pildistused ühtivad suuresti Tiidermanni “Estonica”-fotoalbumisse valituga. Lisaks on kollektsioonis kümmekond repropildistust reliogioosse sisuga kunstiteostest.

Selliseid plaatkaameraga pildistatud hõbeželatiin-klaasnegatiive kasutati kontaktkopeerimise teel fotode valmistamiseks. Negatiivide formaatideks on 9×12, 12×16,5, 13×18 cm, millest valmistati kabinet- ja visiitformaadis pappalustel kaartfotosid. Negatiividel on näha retuššimisjäljed grafiidiga (näo alal) ja punase värviga (näol ja rõivastel, tumedatelt aladelt detailide väljatoomiseks), ateljeepildistustel on servale kirjutatud ka pildilolija perekonnanimi.

Järgnev pildimaterjal on Vikipeediasse toodud Digikultuuriaasta raames.



Loe lisaks[muuda lähteteksti]

Lisateave:

Tallinna Linnamuuseumi fotomuuseum

E-post: fotoättlinnamuuseum.ee

Tel. 644 8767

FB: https://www.facebook.com/fotomuuseum/

Instagram: https://www.instagram.com/fotomuuseumtallinn/