Viimsi Muusikakool

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Viimsi Muusikakool

Viimsi Muusikakool on Viimsi valla asutusena tegutsev huvikool, mis loodi 1977. aastal ja mis annab muusikalist põhiharidust.

Kool asub Haabneeme alevikus aadressil Rohuneeme tee 38.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1977, kui S. M. Kirovi nimelisest Kalurikolhoosist sai näidiskalurikolhoos, tekkis kolhoosi juhatusel soov panustada ka laste muusika- ja kunstihariduse andmisse. Loodavates koolides sooviti kolhoosi töötajate lastele hakata süvendatult õpetama muusikat ja kunsti. Juhatuse otsusega 2. juulist 1977 otsustati muusikakooli avamiseks taotleda luba tolleaegselt Kultuuriministeeriumilt ning võimude silmis heas kirjas olev kolhoos saigi endale muusikakooli, olles seega omamoodi ainuke era(laste)muusikakool tolleaegses Eestis.

Kooli avaaktus oli 8. septembril 1977. Esimesed 34 õpilast said õppida klaverit, akordioni, klarnetit ja viiulit.

Esimesel aastal toimusid tunnid tolleaegse kolhoosi kultuuriosakonna ja raamatukoguga samades ruumides. Järgmisest õppeaastast alates toimus õppetöö tillukeses endises individuaalelamus Haabneemes, Rohuneeme tee 9, kus klassiruume oli kokku seitse ja kogupinda 77 m².

Kooli esimene lend ühe lõpetajaga lõpetas 1981. aastal.

Taasiseseisvumisaegsed muudatused puudutasid ka muusikakooli. 1990. aastate alguses võttis vastutuse kooli ja selle finantseerimise eest endale Viimsi vald ja kooli nimeks sai Viimsi Muusikakool.

1998. aastast asub muusikakool Haabneeme alevikus aadressil Rohuneeme tee 38, mis võimaldas suurendada õpilaste arvu.

Õppetöö[muuda | muuda lähteteksti]

Koolis on 2019/2020 õppeaastal võimalik õppida klahvpille (klaver, akordion), keelpille (viiul, tšello, kontrabass, kromaatiline kannel, klassikaline kitarr), puhkpille (flööt, saksofon, trompet, tromboon) ja löökpille. Koolis õpib 2019/2020. õppeaastal 154 õpilast.

Kollektiivid[muuda | muuda lähteteksti]

Koos uute ruumidega 1998. aastal osutus võimalikuks pöörata suuremat tähelepanu koosmängule. Tegevust alustasid jazz-ansambel ja sümfoniettorkester (2002). Mõlema juhendaja ja dirigent oli Ott Kask.

2019/2020. õppeaastal töötavad muusikakoolis saksofonikvartett, bigbänd ja puhkpilliorkester, mida juhendab Maret Melesk; keelpilliorkester – juhendajad Galire Helilaid-Ruben, Anna-Liis Näksi ja Ann Kuut; kitarriansambel – juhendaja Jelena Ossipova ja kandleansambel – juhendaja Laura Lindpere.

Esinemised ja koostöö teiste vallaasutustega[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikakool esineb sageli valla üritustel (näiteks Viimsi JazzPopFest) ja teistes valla asutustes (lasteaiad, üldhariduskoolid, eakate keskused). Suuremad koostööprojektid on olnud Viimsi Kooliteatriga. Esimeseks lavastuseks oli „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ 1992. aastal (taasesitus 2010. aastal), kus muusikakooli esindas ainult keelpilliorkester. Järgnesid sümfoniettorkestriga lavastused „West Side Story“ (2003), „Helisev muusika“ (1995 ja 2015) ning „Valge tee kutse“ (Raimond Valgre elu ja looming) 2005 ja 2018, mille muusikajuht ja -seadja ning dirigent oli Ott Kask.

Muusikakooli rivitrummigrupp Enn Tammiku (töötas Viimsi Muusikakoolis 2002–2010) juhendamisel on kahel korral avanud laste ja noorte laulupeo.

Viimsi Muusikakooli õpilased ja õpetajad on käinud eri kollektiividega esinemas Soomes, Norras, Austrias, Ungaris, Itaalias, Lätis ja mujal.

Muusikakooli töötajad ja õpilased[muuda | muuda lähteteksti]

Direktor[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikakooli direktor on olnud selle asutamisest alates Urvi Haasma (on olnud ka Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees aastatel 1993–2013); Euroopa Muusikakoolid Liidu (EMU) presiidiumi liige aastatel 2010–2013.

Pedagoogid[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikakooli pedagoogide personal on küllaltki püsiv. Muusikakooli rajamisest alates on siiani ametis akordioniõpetaja Henn Rebane, õpetajana töötab ka aasta pärast rajamist kooli tööle tulnud solfedžoõpetaja Helve Kask. Aastatel 1977–2018 töötas viiuliõpetajana Reet Leinuste. Kauaaegne pedagoog on flöödiõpetaja Irene Ruuse. Õpetajana on kooli tagasi pöördunud ka mitu kooli vilistlast, kellest kaks jätkavad praegugi.

Viimsi Muusikakoolis on olnud ametis ka Tarmo Eespere klaveriõpetajana (1981–1989), Heiki Mätlik kitarriõpetajana (1978–1996) ja Eesti Muusikaakadeemia professor Olavi Kasemaa saksofoniõpetajana. Üle viieteistkümne aasta on Viimsi Muusikakoolis trompetiõpetajana töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ning Tallinna Muusikakeskkooli pedagoog Aavo Ots, kelle õpilastest enamus on jätkanud oma trompetiõpinguid keskastmes.

Viimsi Muusikakooli õpetajatest esinevad interpreetidena akordioniõpetaja Henn Rebane ja kitarriõpetaja Jelena Ossipova. Sageli astuvad lavadel üles ka kontsertmeistrid Kaisa Laasik ja Anna Smirnova ning tšelloõpetaja Ann Kuut.

Henn Rebane on koostanud ja välja andnud repertuaarikogumikke akordioniõpilastele. Seda nii teiste heliloojate kui ka enda muusikast. Samuti on temalt mitmetel aastatel tellitud kohustuslik repertuaar üleriigiliste konkursside tarvis.

Muusika valdkonnas tegutsevad vilistlased[muuda | muuda lähteteksti]

Lauljad Lea Dali Lion (Teemets), Hanna-Liina Võsa, Mikk Tammepõld (ka helilooja) ja Carlos Ukareda (ka kitarrist); ERSO kontrabassimängijad Regina Udod ja Hanna Jürgenson; ansambli Põhja Konn löökpillimängija Ott Adamson; ansamblite Jäääär ja L'Dorado liige Tarvo Jaaksoo ning muusikakoolide õpetajad Ann Kuut (Viimsi Muusikakooli ja Tallinna Muusikakooli tšelloõpetaja), Kaspar Ernesaks (Viimsi Muusikakooli löökpilliõpetaja), Ulvi Rannala-Oismann (Kiili Muusika- ja Kunstikool viiuliõpetaja).

Aastatel 2016–2018 alustas oma muusikaõpinguid kesk- või kõrgemas kooliastmes 13 Viimsi Muusikakooli õpilast.

Muusikakooli sõbrad[muuda | muuda lähteteksti]

Viimsi Muusikakooli hoolekogu liige on Viimsi Vallavolikogu esindaja olnud aastaid Aarne Saluveer, kes on muusikakooliga olnud seotud ka lapsevanema ja vanavanemana.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]