Viimsi Muusikakool
Viimsi Muusikakool on muusikakool Harju maakonnas, Viimsi vallas Lubja külas aadressil Randvere tee 20. Kool tegutseb alates 2022. aastast samas hoones sihtasutusega Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi Artium, Viimsi Kunstikooliga ja Viimsi Teaduskooliga.
Kool loodi 1977. aastal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1977, kui S. Kirovi nimelisest kalurikolhoosist sai näidiskalurikolhoos, tekkis kolhoosi juhatusel soov panustada ka laste muusika- ja kunstihariduse andmisse. Loodavates koolides sooviti kolhoosi töötajate lastele hakata süvendatult õpetama muusikat ja kunsti. Juhatuse 2. juuli 1977. aasta otsusega otsustati muusikakooli avamiseks taotleda luba tolleaegselt Kultuuriministeeriumilt[1] ning võimude silmis heas kirjas olev kolhoos saigi endale muusikakooli, olles seega omamoodi ainuke era(laste)muusikakool tolleaegses Eestis.
Kooli avaaktus oli 8. septembril 1977. Esimesed 34 õpilast said õppida klaverit, akordioni, klarnetit ja viiulit.[2]
Esimesel aastal toimusid tunnid kolhoosi kultuuriosakonna ja raamatukoguga samades ruumides. Järgmisest õppeaastast alates toimus õppetöö tillukeses endises individuaalelamus Haabneemes aadressil Rohuneeme tee 9, kus klassiruume oli kokku seitse ja kogupinda 77 m²[3].
Kooli esimene lend ühe lõpetajaga lõpetas 1981. aastal[2].
Taasiseseisvumisaegsed muudatused puudutasid ka muusikakooli. 1990. aastate alguses võttis vastutuse kooli ja selle finantseerimise eest endale Viimsi vald ja kooli nimeks sai Viimsi Muusikakool.
Alates 1998. aastast[4] kuni 2022. aastani asus muusikakool Haabneeme alevikus aadressil Rohuneeme tee 38.
Alates 2022/2023. õppeaastast töötab muusikakool Viimsi Artiumis[5] Lubja külas aadressil Randvere tee 20.
Kollektiivid[muuda | muuda lähteteksti]
Koos uute ruumidega 1998. aastal osutus võimalikuks pöörata suuremat tähelepanu koosmängule. Tegevust alustasid jazz-ansambel ja sümfoniettorkester (2002). Mõlema juhendaja ja dirigent oli Ott Kask[2].
2019/2020. õppeaastal töötasid muusikakoolis saksofonikvartett, bigbänd ja puhkpilliorkester, mida juhendab Maret Melesk; keelpilliorkester – juhendajad Galire Helilaid-Ruben, Anna-Liis Näksi ja Ann Kuut; kitarriansambel – juhendaja Jelena Ossipova ja kandleansambel – juhendaja Laura Lindpere.
2021/2022. õppeaastast juhatab keelpilliorkestrit Imre Rohuväli.
Alates 2023/2024. õppeaastast on keelpilliansambli juhendajaks Edmar Tuul.
Esinemised ja koostöö teiste vallaasutustega[muuda | muuda lähteteksti]
Muusikakool esineb sageli valla üritustel (näiteks Viimsi JazzPopFest[6]) ja teistes valla asutustes (lasteaiad, üldhariduskoolid, eakate keskused). Suuremad koostööprojektid on olnud Viimsi Kooliteatriga. Esimeseks lavastuseks oli „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ 1992. aastal (taasesitus 2010. aastal), kus muusikakooli esindas ainult keelpilliorkester. Järgnesid sümfoniettorkestriga lavastused „West Side Story“ (2003), „Helisev muusika“ (1995 ja 2015) ning „Valge tee kutse“ (Raimond Valgre elu ja looming) 2005 ja 2018[7], mille muusikajuht ja -seadja ning dirigent oli Ott Kask[2].
Muusikakooli rivitrummigrupp Enn Tammiku (töötas Viimsi Muusikakoolis aastatel 2002–2010) juhendamisel on kahel korral avanud laste ja noorte laulupeo[3].
Viimsi Muusikakooli õpilased ja õpetajad on käinud eri kollektiividega esinemas Soomes, Norras, Austrias, Ungaris, Itaalias, Lätis ja mujal.
Muusikakooli töötajad ja õpilased[muuda | muuda lähteteksti]
Direktor[muuda | muuda lähteteksti]
Muusikakooli direktor oli selle asutamisest alates kuni 31. oktoobrini 2021 Urvi Haasma (on olnud ka Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees aastatel 1993–2013); Euroopa Muusikakoolid Liidu (EMU) presiidiumi liige aastatel 2010–2013.
Alates 20. detsembrist 2021 on muusikakooli direktor Edmar Tuul.
Pedagoogid[muuda | muuda lähteteksti]
Muusikakooli pedagoogide personal on küllaltki püsiv. Muusikakooli rajamisest alates on siiani ametis akordioniõpetaja Henn Rebane, õpetajana töötab ka aasta pärast rajamist kooli tööle tulnud solfedžoõpetaja Helve Kask. Aastatel 1977–2018 töötas viiuliõpetajana Reet Leinuste. Kauaaegne pedagoog on flöödiõpetaja Irene Ruuse.[3] Õpetajana on kooli tagasi pöördunud ka mitu kooli vilistlast, kellest kaks jätkavad praegugi.
Viimsi Muusikakoolis on olnud ametis ka Tarmo Eespere klaveriõpetajana (1981–1989), Heiki Mätlik kitarriõpetajana (1978–1996) ja Eesti Muusikaakadeemia professor Olavi Kasemaa saksofoniõpetajana. Üle viieteistkümne aasta on Viimsi Muusikakoolis trompetiõpetajana töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja Tallinna Muusikakeskkooli pedagoog Aavo Ots, kelle õpilastest enamus on jätkanud oma trompetiõpinguid keskastmes.
Viimsi Muusikakooli õpetajatest esinevad interpreetidena akordioniõpetaja Henn Rebane ja kitarriõpetaja Jelena Ossipova. Sageli astuvad lavadel üles ka kontsertmeistrid Kaisa Laasik ja Anna Smirnova ning tšelloõpetaja Ann Kuut.
Henn Rebane on koostanud ja välja andnud repertuaarikogumikke akordioniõpilastele. Seda nii teiste heliloojate kui ka enda muusikast. Samuti on temalt mitmetel aastatel tellitud kohustuslik repertuaar üleriigiliste konkursside tarvis.
Muusika valdkonnas tegutsevad vilistlased[muuda | muuda lähteteksti]
Lauljad Hanna-Liina Võsa, Mikk Tammepõld (ka helilooja) ja Carlos Ukareda (ka kitarrist); ERSO kontrabassimängijad Regina Udod ja Hanna Jürgenson; ansambli Põhja Konn löökpillimängija Ott Adamson; ansamblite Jäääär ja L'Dorado liige Tarvo Jaaksoo ning muusikakoolide õpetajad Ann Kuut (Viimsi Muusikakooli ja Tallinna Muusikakooli tšelloõpetaja), Kaspar Ernesaks (Viimsi Muusikakooli löökpilliõpetaja), Ulvi Rannala-Oismann (Kiili Kunstide Kooli viiuliõpetaja)[3].
Aastatel 2016–2018 alustas muusikaõpinguid kesk- või kõrgemas kooliastmes 13 Viimsi Muusikakooli õpilast.
Muusikakooli sõbrad[muuda | muuda lähteteksti]
Viimsi Muusikakooli hoolekogu liige on Viimsi Vallavolikogu esindaja olnud aastaid Aarne Saluveer, kes on muusikakooliga olnud seotud ka lapsevanema ja vanavanemana.
Heiki Mätlik on viinud muusikakoolis läbi kitarri meistriklasse ning ka tema on muusikakooliga seotud vanavanemana.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "AK filmikroonika 1958-1991: 1 | KIROVI NIMELISE KALURIKOLHOOSI LASTEMUUSIKAKOOL". arhiiv.err.ee. 8. september 1977. Vaadatud 15. oktoobril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Viimsi Teataja (25. november 2012). "Viimsi Kunstikooli ja Viimsi Muusikakooli 35 aastat". Maaleht. Vaadatud 15. oktoobril 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Haasma, Urvi (5. mai 2017). "Viimsi Muusikakool tähistab 40. sünnipäeva". Viimsi Teataja. Lk 12.
- ↑ Pirn, Toomas (19. veebruar 1998). "Viimsi vald ostis muusikakoolile oma maja". Eesti Päevaleht. Vaadatud 15. oktoobril 2023.
- ↑ Kaugema, Tambet (19. august 2022). "Viimsi Artiumis põimuvad kunsti kolm tasandit". sirp.ee. Vaadatud 15. oktoobril 2023.
- ↑ Valme, Valner (8. aprill 2016). "Viimsisse kogunevad jazz- ja popmuusikud". err.ee. Vaadatud 15. oktoobril 2022.
- ↑ Remmel, Annika (26. jaanuar 2018). "Viimsi Kooliteatris elustub Raimond Valgre loometee". Viimsi Teataja. Lk 6.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Koduleht
- Facebooki leht
- AK filmikroonika 1958-1991: 1 | KIROVI NIMELISE KALURIKOLHOOSI LASTEMUUSIKAKOOL ERR, 8. september 1977
- "Viimsi muusika- ja kunstikool pelgavad oma tuntud nimede kadumist" ERR, 15. märts 2019
- "Viimsi huvikooli tulevik tõstab lapsevanemate vererõhku" ERR, 13. november 2019