Viesturdārzs

Allikas: Vikipeedia
Viesturdārzs
Triumfikaar
Asukoht Pētersala-Andrejsala asum
Koordinaadid 56° 57′ 49″ N, 24° 6′ 3″ E
Pindala 7,6 ha
Kaart

Viesturdārzs (ka Laulupeo park või Viestura dārzs; läti keeles Viesturdārzs või Dziesmu svētku parks) on Peeter I rajatud park Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis. Park asub endisel Gustavsala ehk Pētersalā saarel.

Peeter I lasi aastal 1711 endisele Gustavsala saarele rajada aia, mille kõige vanem nimetus oli Forburgas dārzs. Aia juurde lasi ta rajada ka suvelossi (1721). Aed oli nagu Kadrioru parkki avalik paik, tegemist oli esimese avaliku aiaga Riias. Aias olid Daugavaga ühendatud luigetiigid, park ise asus täielikult saarel. XVII sajandil kandis park nime Pētersalas dārzs, seejärel Ķeizardārzs.

Aastal 1841 andis tsaar Nikolai I pargi Riia linnale ja see hakkas kandma nime Pilsētas dārzs, aga aastast 1923 Viesturdārzs. Park koosnes toona kahest osast. Vanem osa oli avatud, suvelossi ümber kerkinud tähtsamate Riia raehärrade majade ümber asuv pargiosa oli avatud aga kella kuuest hommikul kella üheteistkümneni õhtul.

Pargis korraldati kontserte. Juba aastal 1873 püstitati parki lava, mida kasutati ka I Läti laulupeo korraldamiseks. Seetõttu teatakse parki ka kui Laulupeo parki. Aastal 1880 tegeles pargiga Georg Kuphaldt, kes tõi sinna mitmeid uusi võõrliike.

Lisaks lavale ehivad parki veel triumfikaar ja Aleksandri väravad. Riia linnal oli plaanis parki püstitada ka Peeter I mälestussammas, mida ideoloogilistel põhjustel ei soovitud kesklinnas näha. Seoses Nõukogude võimu kehtestamisega jäi see plaan aga pooleli.[viide?]

Saksa okupatsiooni ajal kandis park nime Hindenburgpark. Pärast sõda hakkas pargi juurde viima Riia vanim trollibussiliin (1947).

Tänapäeval on pargi pindala 7,6 hektarit. Parki ehivad tiigid, kanalid, läänepärnaalleed. Pargis kasvavad hall pähklipuu (Juglans cinerea), harilik pöök (Fagus sylvatica), harilik valgepöök (Carpinus betulus) ja mägivaher (Acer pseudoplatanus).