Venjamin Gulst

Allikas: Vikipeedia

Venjamin Gulst (vene keeles Вениамин Наумович Гульст) (27. juuni 1900 Mõkolajiv, Hersoni kubermang1972 Moskva, NSV Liit) oli juudi rahvusest Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku- ja siseasjade organite juhtivtöötaja, 1941. aastal Eestis juuniküüditamise üks läbiviijaid, Lavrenti Beria lähedane isik.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Beria aresti 26. juunil 1953 oli Gulst üle kuulatud seoses Lavrenti Beria süüasja uurimisega, mille käigus Lavrenti Beriat süüdistati 1939. aastal NSV Liidu kaitserahvakomissari asetäitja Georgi Kuliku abikaasa Kira Kulik-Simonitši salajase röövimise organiseerimises, mille käigus Gulst osales Beria isikliku korralduse alusel Vsevolod Merkulovi juhtimisel koos Šalva Tsereteli ja Lev Vlodzimirskiga Kira Kuliku salajases jälgimises ning ebaseadusliku vabaduse võtmise eesmärgil[1].

1950. aastatel heideti ta NLKP-st välja ja jäeti ilma sõjaväelisest auastmest kindralmajor (põhjus?).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg Valentin Gulst (Гульст Валентин Вениаминович, sünd. 29 augustil 1924) on teise maailmasõja veteran[2]. Venjamin Gulsti vend Fjodor Gulst oli sõjaväearst.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""СУПЕРКРОТ" ЦРУ В КГБ. 35 лет шпионажа генерала Олега Калугина. Альманах «Вымпел» Москва 1999". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 27. jaanuaril 2010.
  2. http://www.pobediteli.ru/russia/center/moskva/g/gug-gur/index.html

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]