Veinikoda

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Veinikoda on hoone, asutus või ettevõte, milles tegeletakse veini tootmise või villimise, kvaliteedikontrolli ning vaatides hoiustamisega.

Veini ja veinikodade ajalooline levik[muuda | muuda lähteteksti]

Vanima teadaoleva veinikoja varemed on leitud muistse Armeenia aladelt, need pärinevad ajast u 4100 aastat eKr. Pärast vaaraode võimuletulekut Vanas-Egiptuses u 3100 aastat eKr hakati seal tootma viinamarjaveini sarnast substantsi, mida kasutati punase värvi tõttu rituaalides ning mis sarnanes verega. Sellel ajal puutusid egiptlased kokku foiniiklastega, kes võtsid veini kaasa reisidele Vahemere maadeese ja levitasid seda üle tollase maailma. Nii puutusid veiniga kokku ka juudid, kes hakkasid seda religioossetes tseremooniates kasutama. Sarnaselt jõudis vein ka kreeklasteni, kelle jaoks muutus see kultuuri keskseks osaks. Sajandeid hiljem, Rooma impeeriumi aegadel, oli ka roomlaste jaoks vein vähemalt sama tähtis. Roomlased lõid ka esimesed viinamarjaistandused praeguse Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Portugali ja Hispaania aladele.[1]

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Veinikoja eesmärk on veinide tootmine eri viinamarjasortidest, järgides veinivalmistamise protsessi. See hõlmab marjade kääritamist, mahla pressimist ning laagerdamist. Marjad võivad olla ettevõtte oma istandustest või teistest aedadest sisse ostetud. Paljudel ettevõtetel on oma veinikeldrid või degusteerimisruumid, kus kliendid saavad enne ostu sooritamist veine maitsta.[2]

Veinikojad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Veinide valmistamisega alustati Eestis 1920. aastal Põltsamaal ja esimese iseseisvusaja lõpuks hinnati neid jooke kõrgelt nii kodu- kui ka välismaal.[3]

Eestis tehakse nii värsket, laagerdatud kui ka vahuveini. Enamasti valmistatakse seda õuntest, kanarbikuliste sugukonda kuuluvate taimede marjadest (nt mustikas, jõhvikas, pohl) või ka muudest marjadest, nagu näiteks karusmarjast, mustast arooniast ja mustadest sõstardest.

Eesti veinikojad
  • Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu[4]
  • Veinivilla[5]
  • Peenjoogivabrik Nudist[6]
  • Põltsamaa tehas[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]