Vanda Juhansoo
Vanda Juhansoo (kuni 15. veebruarini 1939 Vanda Johanson; 23. mai (vkj) / 4. juuni 1889 Musta karjamõis, Ahja vald, Võnnu kihelkond, Tartumaa[1] – 25. juuli 1966) oli eesti kunstnik ja kunstipedagoog, keda hüüti Valgemetsa nõiaks.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1908. aastal eksternina keskkooli ning õppis aastatel 1909–1914 Helsingis Ateneumi kunsttööstuskooli (Taideteollisuuskeskuskoulu; asus Ateneumi majas) kõrgemas astmes sisekujundust ja keraamikat.
Hiljem täiendas ta end õppereisidel Itaalias, Prantsusmaal, Soomes, Türgis, Egiptuses, Hispaanias, Hollandis ja Saksamaal.[2]
Aastatel 1914–1918 töötas ta joonistusõpetajana Ivan Beljajevi Eragümnaasiumis Tallinnas. 1918. aastal kolis Tartusse, kus temast sai hiljem tunnustatud kunstiõpetaja. Algul töötas ta kaubanduskeskkoolis ja õhtugümnaasiumis, alates 1922. aastast Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumis.
Alates 1945. aastast õpetas ta ka Tartu 6. Keskkoolis. Õpetajaametit pidas ta kokku 43 aastat, pensionile jäi 1957. aastal.
Kuulus soroptimistide klubisse ja külastas 1938. aastal soroptimist-klubide kongressi Amsterdamis.[3]
Maja ja aed Valgemetsas[muuda | muuda lähteteksti]
1931. aastal ostis ta Valgemetsas krundi, kuhu lasi ehitada eramu. Ta kujundas ise nii maja, mööbli kui ka aia. Eri taimeliikide, looduslikest materjalidest kompositsioonide, figuuride, kivide ja laternatega kaunistatud aed Valgemetsas oli kuulus kogu Eestis ning turiste käis tema juures kogu NSV Liidust ja välismaaltki.
Vanda Juhansoo on maetud oma koduaia põliste puude alla Ahja jõe kaldanõlval. Sealse maja ehk nn nõiamaja pärandas ta perekond Michelsonile. 1985. aastal müüdi valdus praegustele omanikele.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Tema kunstiloomingut ja käsitööd eksponeeriti nii Eestis kui ka välismaal, käsitöökavandeid ilmus ajakirjades Eesti Naine, Maret ja Taluperenaine.
Kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]
- ”Käsitöökirjad I”. Koostaja Ebba Saral, illustreerija Vanda Johanson. Tartu Naisseltsi käsitöökoda. Tartu 1924
- Vanda Johanson, Elna Häkkinen. "Kodu ilustamisest". Agu nr 9/1925. Lk 268-269
- "Mõningaid näiteid soomepärasest mööblist ja puutaldrikutest moodsas kodus". Maret nr 6/1937
- "Aafrika pinnal". Eesti Naine nr 9/1939. Lk 137-138
- "Elefantiini saarel". Eesti Naine nr 10/1939. Lk 151-152
Näitusi[2][muuda | muuda lähteteksti]
- 1912 − Noor-Eesti alaline kunstinäitus: keraamika
- 1918 − Pallase I kunstinäitus: tikandid
- Pallase II kunstinäitus: portselanmaal, tekstiil
- 1919 − Eesti kunsti ülevaatenäitus: tikandid
- 1929 − Eesti kodukäsitöö näitus Helsingis, töid ostis Helsingi Tarbekunsti Muuseum
- 1932 − Eesti Põllumeeste Seltsi näitus: kogu tikitud käsitöid
- 1936 − näitus Pariisis
- 1937 − Stockholmi kodutööstuse näitus: tikitud linad, linikud
- 1938 − näitus Berliinis, tikitud linad, linikud
- 1939 − Eesti naiskunstnike tööde näitus Tallinnas: kootud ja tikitud esemed
- 1945 − tarbekunstinäitus Tallinnas: tikitud lina ja linik
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Karilatsi Vabaõhumuuseumi peahoone II korrusel on avatud püsinäitus Vanda Juhansoo elu ja loomingu kohta.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ EELK Võnnu koguduse meetrikaraamat 1889. Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv, EAA 3172.1.50. Leht 20p
- ↑ 2,0 2,1 Liis Pihlik. "Vanda Juhansoo tikitud maailm". Diplomitöö Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonnas. Tartu 2008[alaline kõdulink]
- ↑ "Jõulupuu Soroptimist klubis". Uus Eesti nr 335, 7. detsember 1938.
- ↑ Kunstnik Vanda Juhansoo mälestustuba koolimaja II korrusel. Karilatsi Vabaõhumuuseumi koduleht
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Anni Varma. "Rahvuslikud tikandid - Vanda Johansoni kogust". Kodutööstus, 1/1939
- Karin Otter. "Vanda Juhansoo elu ja looming". Käsikiri. Tartu 1986. Põlva Talurahvamuuseum, PTM 979
- Karin Otter. "Võluaia perenaine". Edasi, 24. juuli 1986
- Merike Alber. "Juhansoo, Vanda, tekstiilikunstnik ja pedagoog". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 134
- Näitus "Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?" Sirp, 17. jaanuar 2020
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Heili Reinart. "Veidrikust Valgemetsa nõia Vanda Juhansoo tõelised anded vajusid unustusse". Postimees, 11. veebruar 2020
- Aigi Viira, Juhani Pütsepp. "Valgemetsa nõiamajas kummitab vaid udu". Tartu Postimees, 21. juuli 1999
- Liis Pihlik. "Vanda Juhansoo tikitud maailm". Diplomitöö Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonnas. Tartu 2008