Valli Helde
Valli Helde (neiupõlvenimega Noorkõiv, 13. oktoober 1925 Valgamaa – 2. veebruar 2012 Tallinn) oli tõlkija ja toimetaja, Eesti Kirjanike Liidu liige.
Hariduse omandas ta Tartu Õpetajate Seminaris ning Tartu Riikliku Ülikooli keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1951. aastal läänemeresoome keelte alal. Ülikoolis õppides võttis ta osa professor Paul Ariste korraldatud keeleuurimisekspeditsioonidest liivlaste küladesse Kuramaal. Paul Ariste soovitusel hakkas ta ka õppima läti keelt.
Valli Helde põhitöökoht oli kirjastus Eesti Raamat, kus ta töötas mitmetes toimetustes üle 30 aasta kuni pensionile minekuni 1983. aastal, viimasena laste- ja noorsookirjanduse toimetuses. Ta oli hinnatud toimetaja, kelle keele- ja stiiliparandustest ei pääsenud isegi Friedebert Tuglas[1].
Valli Helde panuseks eesti kultuurilukku jäävad lisaks põhitööle selle kõrvalt tehtud arvukad läti kirjanduse tõlked: tema eestindatud on mitmekümne läti autori teosed, sealhulgas 21 lasteraamatut[2]. Viimaste hulka kuulub näiteks ka läti rahvaeepose "Karutapja" lastele mõeldud ümberjutustus[3]. Tema viimaseks tõlketööks jäi 1999. aastal tõlgitud liivi luulevalimik "Ma võtan su õnge, tursk"[4], mis ilmus pärast pikka ooteaega 2011. aastal rahvusvahelise liivi keele ja kultuuri aasta puhul. Postuumselt andis kirjastus Libri Livoniae 2015. aastal välja tema tõlgitud välisläti autori Anšlavs Eglītise 1962. aastal ilmunud mälestuste romaani "Pansion lossis", kus tegelasteks Läti 1920. ja 1930. aastate modernistlikud kunstnikud Konrāds Ubāns, Valdemārs Tone ja Romans Suta, samuti luuletaja Edvarts Virza.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema tütar on kultuuriajalehe "Sirp" keeletoimetaja Aili Künstler.
Tõlgitud autoreid ja teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Alberts Bels (Polügoon, 1979)
- Ernest Birznieks-Upītis (Pesamuna päevaraamat, 1971)
- Anna Brodele (Sinine varblane, 1968)
- Anšlavs Eglītis (Pansion lossis, 2015)
- Zenta Ērgle (Meie õue lapsed, 1966)
- Regīna Ezera (Kaev, 1990; Tuli tuha all, 1984)
- Jānis Ezeriņš (Salakaubavedaja, 1968)
- Harijs Galiņš (Surma oksjon, 1980)
- Žanis Grīva (Muinasjutte: mudilastele, 1983; Nokturn, 1962)
- Ilze Indrāne (Tipsi, Topsi ja Tedi, 1981)
- Gunārs Janovskis (Saar; Udu Trenti jõel, 1994)
- Alberts Jansons (Üksinduse igatsused, 1970)
- Jānis Jaunsudrabiņš (Asunik ja kurat, 1992)
- Aivars Kalve (Hüvastijätt, 1982)
- Vilis Lācis (Kaotatud kodumaa, 1983; Massi ebajumal ; Inimesed maskides ; Hiline kevad, 1989; Zītarite perekond, kahes köites, 1987)
- Visvaldis Lāms (Eluvoos; Kõige kõrgem amet, 1981)
- Imants Lasmanis (Karutapja : Imants Lasmanise ümberjutustus lastele A. Pumpursi Läti rahvaeeposest "Lāčplēsis", 1979)
- Jānis Mauliņš (Jalgsikäija; Hallid joonistused, 1986)
- Jānis Poruks (Lahing Knipska all, 1984)
- Anna Sakse (Sädemed öös, 1960)
- Kārlis Skalbe (Muinasjutte, 1981)
- Zigmunds Skujiņš (Kolumbuse lapselapsed, 1964)
- Velta Spāre (Tirleani tüdrukud, 1972)
- Imants Ziedonis (Karumõmmide muinasjutt, 1985; Värvilised muinasjutud, 1978)
- Andrejs Upīts (Jānis Robežnieksi tagasitulek; Jānis Robežnieksi surm, 1975; Siidvõrgus, 1974)
- Jūlijs Vanags (Väikese Miku suured tööd, 1986)
- Ēvalds Vilks (Hea tuttav, 1977; Ma ei või sind üksi jätta, 1962)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Elo Tuglas. "Elukiri 1952–1958". Tänapäev, Tallinn 2009
- ↑ Valli Helde : [nekroloog]. – Sirp, 10. veebruar 2012, lk 28.
- ↑ Imants Lasmanis, "Karutapja. Imants Lasmanise ümberjutustus lastele A. Pumpursi läti rahvaeeposest "Lāčplēsis": keskmisele koolieale". Eesti Raamat, Tallinn 1979
- ↑ Līvõ lūolkub. Ma akūb sīnda vizzõ, tūrska! - Liivi luulevalimik. Ma võtan su õnge, tursk! - Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus, Tartu 2011