Anšlavs Eglītis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Anšlavs Eglītis
Läti 2006. aasta postmark

Anšlavs Eglītis (14. oktoober 1906 Riia4. märts 1993 Los Angeles) oli läti kirjanik, ajakirjanik ja maalikunstnik.

Tema isa oli kirjanik ja kunstiteoreetik Viktors Eglītis ja ema tõlkija Marija Eglīte. Esimese maailmasõja ajal elas pere Venemaal, kuid tuli Lätti tagasi 1918. aastal.

Ta õppis Alūksne algkoolis ja Riia 2. keskkoolis. Ta õppis maalimist kunstnik Voldemārs Tone stuudios. 1925 haigestus ta tuberkuloosi ja saadeti ravile Šveitsi Leysini sanatooriumi. 1935. aastal lõpetas ta Läti Kunstiakadeemia.

1936. aastal ilmus tema esimene jutustus "Maestro". 1938. aastast töötas ajalehes Jaunākās Ziņas. 1938 ilmus luulekogu "Vientulis un dzīrotājs". 1939. aastal ilmus järjejutuna romaan "Līgavu mednieki" ja 1944 romaan "Homo novus". Samal aastal läks ta Berliini ja sealt edasi Šveitsi ning 1949. aastal USA-sse.

Lisaks romaanidele ja jutustustele on ta kirjutanud filmi- ja teatrikriitikat.

Eesti keelde on tõlgitud tema romaanid "Inimene Kuult" (1956) ja "Pansion lossis" (2015, läti keelest tõlkinud Valli Helde).

2018. aastal valmis lavastaja Anna Vidulejal Eglītise romaanil põhinev film "Homo novus".

Eglītise 100. sünniaastapäeva puhul andis Läti Post välja talle pühendatud postmargi ja Inciemsi mõisapargis avati talle mälestusmärk.[1]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Līgavu mednieki (1940)
  • Homo Novus (1946)
  • Čingishana gals (1948)
  • G̦īmetne (1949)
  • Adžurdžonga (1950)
  • Laimīgie (1952)
  • Cilvēks no mēness (1954)
  • Es nebiju varonis (1955)
  • Misters sorrijs (1956)
  • Omartija kundze (1958)
  • Ilze (1959)
  • Malahīta dievs (1961)
  • Vai te var dabūt alu (1961)
  • Pansija pilī (1962)
  • Nav tak dzimtene (1966, triloogia 1. osa)
  • Bezkaunīgie veči (1968)
  • Cilvēks mežā (1970, triloogia 2. osa)
  • Es nepievienojos (1971)
  • Piecas dienas (1976)
  • Vai zini zemi, citronas kur zied? (1980, triloogia 3. osa)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]