Valle-Sten Maiste
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Märts 2022) |
Valle-Sten Maiste (sündinud 17. oktoobril 1972 Tallinnas) on eesti kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Maiste lõpetas 1990. aastal Tallinna 54. Keskkooli. 1996. aastal lõpetas Maiste Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna,[1] peaaineks lähiajalugu ja kõrvalerialaks filosoofia. Tema diplomitöö "Kuuekümnendad ja tänapäev. Väljumine modernismist" käsitles 1968. aasta üliõpilasrahutusi, seda juhendas Kaido Jaanson.
1998. aastal sai Maiste Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas magistrikraadi eesti kirjanduse erialal tööga "Erinevate subjektimõistmiste vastumäng Vaino Vahingu ja Madis Kõivu romaanis "Endspiel. Laskumine orgu"", juhendaja Arne Merilai. Aastail 1998–2003 õppis Maiste Tartu Ülikoolis doktorantuuris eesti kirjanduse erialal, kuid katkestas õpingud.
Erialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1994. aastast on Maiste avaldanud artikleid teatrist ja kirjandusest ning arvustanud filosoofiaalaseid tõlke- ja algupäraseid raamatuid. 1998–1999 töötas ta Sõnumilehe meelelahutustoimetuse reporterina ning toimetas ajalehe Postimees lisaväljaande "Kultuur" kirjanduskülgi. 1999–2001 töötas ta Postimehe kultuuritoimetajana.
2001. aastast töötab ta kultuurilehe Sirp esseistikatoimetaja[2] ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia filosoofia ja esteetika lektorina.[viide?] Lisaks sellele on ta õpetanud mitmesuguseid valikkursusi Tartu Ülikoolis[viide?] ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis.[viide?]
Maiste on 1999. aastast Teatriliidu liige ja kuulub alates 1994. aastast üliõpilaskorporatsiooni Revelia.[3]
2020. ja 2021. aastal kuulus Maiste Eesti Teatriliidu sõnalavastuste auhindade žürii koosseisu.[4]
Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]
- Valle-Sten Maiste artiklid ajalehes Sirp
- Tallalakkujate põli ei tohiks nii mugav olla Teater. Muusika. Kino 2019 nr 1 / ERR, 18. jaanuar 2020
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Valle-Sten Maiste on abielus, tal on kaks tütart ja poeg.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 17. jaanuaril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Ajalehe Sirp toimetus
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. jaanuar 2020. Vaadatud 25. jaanuaril 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Eesti Teatriliidu žüriid 2021". Eesti Teatriliidu koduleht.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.