Valimispõhimõtted
Valimispõhimõtted (inglise keeles electoral principles[1]) on reeglid, mis tagavad rahva esinduskogu valimiste demokraatlikkuse. Valimised peavad olema vabad, üldised, otsesed, salajased, proportsionaalsed ja ühetaolised.[2]
Sätestus
[muuda | muuda lähteteksti]Valimispõhimõtted on sätestatud järgmistes õigusaktides.
- Valimispõhimõtted on kehtestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 60 lõikes 1: "[...] Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane."[3]
- Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artikkel 3 kohustab riike korraldama vabu, salajasi ja perioodilisi valimisi.[4]
- Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti 25. punkt tagab kodanikele võrdse õiguse hääletada või saada valituks korralistel, üldistel ja salajastel valimistel.[5]
- Euroopa Liidu põhiõiguste harta 39. artikli järgi on Euroopa Parlamendi valimised otsesed, salajased, üldised ja vabad.[6]
Vabadus
[muuda | muuda lähteteksti]Vabadel valimistel peab valimistel osalemine (või mitteosalemine) ning valiku langetamine olema vabatahtlik.
- Aktiivse valimisõiguse teostamisel peab valija saama hääletada või hääletamata jätta ilma takistusteta. Valimisvabadust tagab lihtne, usaldusväärne ja kontrollitav valimissüsteem.
- Passiivse valimisõiguse ehk kandideerimisõiguse puhul peavad kandidaadid saama võrdselt konkureerida. Mitte kellegi valimisõiguse kasutamist ei tohi ebaproportsionaalselt takistada.[7]
Üldisus
[muuda | muuda lähteteksti]Üldiste valimiste põhimõtte järgi peab olema kogu rahvale tagatud võrdne võimalus valimistel osaleda. Mitte kellegi valimisõigust ei tohi takistada tema vaadete pärast. Üldjuhul on lubatud valimistsensused, mis ei diskrimineeri ühtegi isikute rühma alusetult.[7]
Eestis on valimisõigus piiratud neljal isikute grupil.
- Riigikogu valimistel võib hääletada või kandideerida üksnes Eesti kodanik. Mittekodanikud võivad osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.[3]
- Riigikogu valimistel hääletamiseks peab valija olema valimispäeval 18-aastane. Kandidaat peab olema kandidaatide registreerimise viimasel päeval vähemalt 21-aastane.[8]
- Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel peab hääletaja olema 16-aastane ja kandidaat 18-aastane.[9]
- Hääleõigus puudub kodanikul, kes on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks.[3]
- Kui kohus on kodaniku süüdi mõistnud ja ta kannab kinnipidamiskohas karistust, võib tema hääletamisõigust piirata. See piirang ei ole absoluutne.[7]
Otsesus
[muuda | muuda lähteteksti]Otsestel valimistel selguvad valimistulemused antud häälte ülelugemise teel. Puuduvad valijamehed või muud vaheastmed. Siiski on lubatud mandaatide jaotamine kinniste nimekirjade alusel. Otsesuse põhimõttega vastuolus on olukord, kus pärast valimisi saab erakond ise otsustada, kes tema kandidaatidest saavad mandaadi.[7] Reegli ainus erand tuleb kõne alla riigikogu asendusliikme valimisel. Kui parlamendi liikmest saab valitsuse liige, lõppevad tema volitused ning tema asemele asub asendusliige. Mandaat antakse valimistulemuste alusel. Kui isik on vahepeal erakonda vahetanud, võib ka võimujaotus sellega muutuda.[2]
Salajasus
[muuda | muuda lähteteksti]Valimiste salajasuse nõue on olemas, et hääletaja saaks valiku langetada vabalt, ilma surveta. Salajaste valimiste põhimõtte järgi ei tohi keegi valija tahte vastaselt teada saada, kelle poolt või kas ta üldse hääletas. Hääletamise salajasus ei ole vabatahtlik, sellest ei saa loobuda. Kui suur osa rahvast avalikustab oma valiku, ilmneb oht, et nad mõjutavad veel hääletamata isikute valikut.[7]
Proportsionaalsus
[muuda | muuda lähteteksti]Proportsionaalsuse põhimõte näeb ette, et rahvas hääletab üleriigilise nimekirja alusel ning mandaadid jaotatakse vastavalt saadud häälte protsendile. See tagab, et rahva tahe kajastub parlamendis tõetruult. Eestis on seda põhimõtet teisendatud: kandidaadid on jaotatud ringkondadesse ning kehtib 5% valimiskünnis. Mandaatide jaotamiseks on kasutusel modifitseeritud d’Honti meetod.[2]
Valimiste proportsionaalsuse vastand on valimiste majoritaarsus.[2]
Ühetaolisus
[muuda | muuda lähteteksti]Ühetaolistel valimistel on igaühel võrdne arv võrdse kaaluga hääli. Seega peaks sama suure valijate arvuga piirkonnas olema sama palju mandaate. Valimistel on igal valijal üks hääl. Eestis tagab valimiste ühetaolisust automaatne valijanimekirjade koostamine rahvastikuregistri andmete põhjal. Kui inimene on valinud, kantakse see teave nimekirja. Juhul, kui inimene hääletab pabersedeliga mitu korda, jäetakse kõik tema kasutatud sedelid arvestamata.[7]
Elektroonilise hääletamise korral arvestatakse üksnes viimati antud häält.[7]
Passiivse valimisõiguse puhul peab kandidaatidel olema võrdne võimalus end valijatele tutvustada.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Artur Jürisson (2013). Eesti-inglise õigussõnaraamat. Tallinn: Eurest. Lk 594.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Taavi Annus (2006). Riigiõigus. Tallinn: Juura. Lk 60-68.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Eesti Vabariigi põhiseadus". Riigi Teataja. RT I, 15.05.2015, 2.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon". Riigi Teataja. RT II 2010, 14, 54.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ "Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (mitteametlik tõlge)". Riigi teataja. RT II 1994, 10, 11.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ "Euroopa Liidu põhiõiguste harta". Euroopa Liidu Teataja. 26.10.2012.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne". § 60 kommentaarid 7–42.
- ↑ "Riigikogu valimise seadus". Riigi Teataja. RT I, 03.01.2020, 13.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus". Riigi Teataja. RT I, 03.01.2020, 11.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)