Kohaliku omavalitsuse volikogu

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Hääletamine kohaliku omavalitsuse volikogus. Lisateavet artikli arutelust

Kohaliku omavalitsuse volikogu on kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna esinduskogu (vastavalt vallavolikogu või linnavolikogu)).

Kohaliku omavalitsuse volikogu Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.[1][2]

Volikogu valitakse salajasel hääletusel neljaks aastaks valimisaasta oktoobrikuu kolmandal pühapäeval, s.o valimispäeval. Samuti saab eelhääletada ja e-hääletada 7 päeva jooksul 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva. Erandolukordades, kus volikogu liikmete arv langeb alla nõutud arvu või kui moodustub uus kohaliku omavalitsuse üksus ühinemise teel, lähtutakse seadusest tulenevatest ettekirjutustest uue volikogu moodustamisel.[3]

Volikogu valimistel on hääleõiguslikud vaid selle omavalitsuse maa-alal elavad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad ja kelle aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistris sellel maa-alal asuvasse valda või linna. Hääletamisõigus on ka välismaalasel, kes elab Eestis pikajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Hääletada ei saa valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud isikud ja isikud, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud või kannavad karistust kinnipidamiskohas.

Kandideerimisõigus volikogu liikmeks on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.

Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. Igas volikogus peab olema vähemalt seitse liiget ja liikmete arv peab olema paaritu arv. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga järgmiselt:

  1. üle 2000 elaniku – vähemalt 13 liiget;
  2. üle 3500 elaniku – vähemalt 15 liiget;
  3. üle 5000 elaniku – vähemalt 17 liiget;
  4. üle 7500 elaniku – vähemalt 19 liiget;
  5. üle 10 000 elaniku – vähemalt 21 liiget;
  6. üle 30 000 elaniku – vähemalt 25 liiget;
  7. üle 50 000 elaniku – vähemalt 31 liiget;
  8. üle 300 000 elaniku – vähemalt 79 liiget.

Omavalitsused ja volikogude suurused[muuda | muuda lähteteksti]

Harju maakond (kokku 16 omavalitsusüksust)       [muuda | muuda lähteteksti]

Hiiu maakond (1 omavalitsusüksus)            [muuda | muuda lähteteksti]

Ida-Viru maakond (kokku 8 omavalitsusüksust)    [muuda | muuda lähteteksti]

Jõgeva maakond (kokku 3 omavalitsusüksust)      [muuda | muuda lähteteksti]

Järva maakond (kokku 3 omavalitsusüksust)          [muuda | muuda lähteteksti]

Lääne maakond (kokku 3 omavalitsusüksust)        [muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Viru maakond (kokku 8 omavalitsusüksust)              [muuda | muuda lähteteksti]

Põlva maakond (kokku 3 omavalitsusüksust)         [muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu maakond (kokku 7 omavalitsusüksust)        [muuda | muuda lähteteksti]

Rapla maakond (kokku 4 omavalitsusüksust)         [muuda | muuda lähteteksti]

Saare maakond (kokku 3 omavalitsusüksust)         [muuda | muuda lähteteksti]

Tartu maakond (kokku 8 omavalitsusüksust)         [muuda | muuda lähteteksti]

Valga maakond (kokku 3 omavalitsusüksust)         [muuda | muuda lähteteksti]

Viljandi maakond (kokku 4 omavalitsusüksust)     [muuda | muuda lähteteksti]

Võru maakond (kokku 5 omavalitsusüksust)          [muuda | muuda lähteteksti]

Kohaliku omavalitsuse volikogude pädevus[muuda | muuda lähteteksti]

KOV volikogu teostab avalikku võimu ja tema pädevuses on muu hulgas vastu võtta üldakte, millega teatud tingimustel võib piirata põhiõigusi ja vabadusi. Avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega. PS[4] § 154 lg –st 2 tulenevalt võib KOV-le panna ka riiklikke kohustusi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJK) on seisukohal, et demokraatia põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus, et KOV volikogu valimistel ei saa kandideerida kodakondsuseta isikud (RKPJKo 15.10.2013, 3-4-1-47-13, p 18).[5]

Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvat küsimust, kui see pole seaduse alusel antud KOV täitevorgani pädevusse. Kui seadusega on teatud küsimuse otsustamine antud volikogu ainupädevusse, siis puudub volikogul õigus saata see edasi täitevorganile (RKHKm 07.11.1997, 3-3-1-30-97;[6] 09.10.1998, 3-3-1-27-98[7]).

Volikogul (ja ka valitsusel ning ametiasutustel) on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. Omavalitsusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsust tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja. Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi (KOKS[8] § 13). Volikogul on ainupädevusi, mis on välja toodud KOKS[9] §-s 22 ning mida volikogu ei saa määrata otsustamiseks kellelegi teisele.

Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:[10]

  1. valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
  2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
  3. valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
  4. koormiste määramine;
  5. toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
  6. valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
  7. valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
  8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
  9. valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
  10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
  11. osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
  12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
  13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
  14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
  15. vallavanema või linnapea valimine;
  16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
  17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
  18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
  19. vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
  20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
  21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
  22. volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
  23. valla või linna esindamise korra kehtestamine;
  24. valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
  25. valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine
  26. valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
  27. rahvakohtunikukandidaatide valimine;
  28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
  29. nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;
  30. valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;
  31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
  32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;
  33. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
  34. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
  35. valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
  36. valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
  37. valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
  38. kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
  39. koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
  40. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;
  41. jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
  42. jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
  43. jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine.
  44. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, RT I, 04.07.2017, 21
  2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, RT I, 17.11.2017, 6
  3. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, RT I, 17.11.2017, 6
  4. "Eesti Vabariigi põhiseadus".
  5. "RKPJKo 15.10.2013, 3-4-1-47-13".
  6. "RKHKm 07.11.1997, 3-3-1-30-97".
  7. "RKHKm 09.10.1998, 3-3-1-27-98".
  8. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus".
  9. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus".
  10. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus". Elektrooniline Riigi teataja, 01.09.2007. Kasutatud 14.10.2007. Eesti.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]