Kinnine nimekiri

Allikas: Vikipeedia

Kinnine nimekiri (ka suletud nimekiri) on valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning pärast valimisi jagatakse valimisnimekirja poolt saadud mandaatid vastavalt sellele nimekirja järjestusele.

Kui nimekiri (erakond või valimisliit) on ületanud valimiskünnise, vajadusel on välja jagatud isikumandaadid, siis ülejäänud saadud kohad jagatakse vastavalt nimekirjale, alustades jagamist valiminimekirja algusest. Nii saavad eelise eespool olevad kandidaadid ja nimekirjas tagapool olevate kandidaatide võimalus saada valituks on väike. Ainuke võimalus kindlale isikule häält anda on sellisel juhul hääletada üksikkandidaadi poolt või kui nimekirja kandidaadil õnnestub kindlalt kokku saada isikumandaadi jagu hääli.

Eestis kasutatakse kinniseid nimekirjasid Riigikogu valimistel kompensatsioonimandaatide jagamisel. Mandaadid jagatakse üleriigilise nimekirja põhjal.[1] Eestis on mitmeid kordi teemaks võetud Riigikogu valimistel nimekirjade avamine, aga seni on need avatuks muutmise katsed jäänud tulutuks.[2]

Kohalikel valimistel kasutatakse avatud nimekirjade põhimõtet, välja arvatud Tallinna linna kompensatsioonimandaatide jagamisel, kus mandaadi saab kandidaat, kes on ülelinnalises nimekirjas eespool.[3]

Sellist valimissüsteemi kasutatakse veel ka näiteks Hispaanias, samuti Saksamaal ja Uus-Meremaal võrdelise valimissüsteemi alusel valitud saadikute puhul.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1] valimised.ee, Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel (vaadatud 2.10.2017)
  2. [2] Andres Ammas: Avatud nimekirjade poolt (vaadatud 2.10.2017)
  3. [3] valimised.ee, Valimistulemuste kindlakstegemine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (vaadatud 2.10.2017)