Valeri Roštšenko

Valeri Roštšenko (vene keeles Валерий Рощенко) (sündinud 17. novembril 1939 Stavropoli krais) on Eesti-vene kirjanik ja kaugsõidukapten.

Elulugu

1961. aastal lõpetas ta Rostovis Doni ääres merekooli ning on töötanud meremehena Atlandi ja Vaiksel ookeanil, Kaug-Idas, Jaapanis, Hiinas, Aafrikas, Kamtšatkal ja Alaskal.

1967. aastal lahkus ta sadamalinnast Vladivostokist ning astus Moskvas asuvasse Maksim Gorki nimelises Kirjandusinstituuti kirjandust õppima. Seal tutvus ta Eesti prosaisti Jaan Kruusvalliga, kellega sõbralikud suhted jätkusid hiljem ka Eestis.

1973. aastal pärast instituudi lõpetamist, saamata tolleaegset Venemaa riiklikku suunamist (kuna ei astunud NLKP liikmeks), otsustas ta sõita Tallinna. V. Roštšenko on ühes autobiograafilises intervjuus kirjeldanud, et Eesti valis ta sihtpunktiks selle järgi, et oli noore kursandina 1959. aastal purjelaeval Mendelejev praktikal olles külastanud Saaremaad ja Pärnu linna ning Eesti ja selle rahvas olevat jätnud talle südamliku mulje.

1981. aastal astus ta Eesti Ajakirjanike Liidu liikmeks. Tema mereteemalisi jutustusi ja reportaaže on avaldatud nii üleliidulistes kui ka vabariiklikes ajalehtedes ja ajakirjades (nt Таллинн, Морской флот, Рыбак Эстонии, Вечерний Таллинн, Молодежь Эстонии). Ta on osa võtnud mereteemaliste kirjanike (marinistid) kokkutulekutest, konverentsidest ja seminaridest Moskvas, Kaliningradis ja Arhangelskis.

1989.–2006. aastal töötas ta Eesti Kalatööstuse ja Eesti Merelaevanduse kaubalaevadel Vilsandi, Kassari, Kapten Voolens, Mehhaanik Kruul, Kurkse, Muuga, Fryderyk Chopin, Manjuško, Sea Pink, Peipsi, Saadjärv ja Pärnu nii kaptenina kui ka kapteni abina.

Valeri Roštšenko elab 1996. aastast Paldiski linnas Eestis.

Looming

• 1977–1978, ajaleht Молодежь Эстонии, lood «Мясо акулы» ("Hai liha"), «Ночи открытого моря» ("Avamere ööd").
• 1980 – ajakiri Морский флот, Moskva, lugu «Первый закон моря» ("Esimene mere seadus").
• 1982 – ajakiri Tallinn, lood «Любовь» ("Armastus"), «Мой маленький капитан» ("Minu väike kapten").
• 1982 – artikkel Литературная газета, Moskva, «Большая рыба» ("Suur kala").
• 1982 – ajaleht Известия, Moskva, «Морские этюды и размышления» ("Mere etüüdid ja peegeldused").
• 1990 – ajaleht Eesti Kalur, essee «На рыбалку к берегам Африки» ("Aafrika kallastele kala püüdma").
• 1993 – ajaleht Молодежь Эстонии, artikkel «Господи, это – мы!» ("Issand - see oleme meie!") tõlgiti ka ajalehte Noorte Hääl.
• 1999 – romaan «Романс с голубоглазой Эстонией» ("Romaan sinisilmse Eestiga)", Tallinn, Apollo.
• 2001 – lugude kogumik «Матросские рассказы» ("Meremehe lood"), Tallinn, Apollo.
• 2007 – ajaleht Молодежь Эстонии, artikkel «Бронзовый солдат и мы» ("Pronkssõdur ja meie").
• 2016 – katkendid romaanist «Морская волчица» ("Mere hunditar"), kogumikus «Радуга над мысом Пакри» ("Vikerkaar Pakri poolsaare kohal"), Paldiski.
• 2012 – eepiline romaan nelja raamatu sari «Одиссея нашей эры» ("Meie ajastu Odüsseia" / "Odyssey of Our Era") käsikirja vormis.
• 2016 – ajalooline draama «Рогервик» ("Rogervik") käsikirja vormis.
• 2016 – komöödia «Миллениум на «Балтике» ("Millennium" Baltikumis) käsikirja vormis.
• 2019 – näidend "Paldiski", eesti keelde tõlkinud Tiit Alte.

Valeri Roštšenko loomingut ja esinemist haldab Addicere OÜ.