Vaike Raid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vaike Raid (aastani 1947 Talu, sündinud 25. septembril 1925 Kunda-Malla vallas Virumaal) on eesti ajaloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaike Raid on talupidaja tütar.[1]

Lõpetas 1945 Tallinna Õpetajate Seminari ja 1971 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna, töötades samal ajal kooliõpetajana. 1972–1975 Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi (AI) aspirant, ajalookandidaat (1984, AI), väitekiri "Политзаключенные буржуазной Эстонии, их борьба и внетюременные связи". Oli 1968–1970 Eesti NSV Riikliku Arhiivi (ORKA) nooremteadur, 1970–1989 ühingu Teadus kirjastusgrupi referent, 1990–1993 AI teadur. Siirdus 1994 tööle Pärnu, sealt Rakverre. 1970–1985 oli Raidi peamiseks uurimisvaldkonnaks Eesti seadusandlus, kohtupoliitika ja vanglate olukord. Selle tulemusena valmis tal ülalnimetatud väitekiri, mis on avaldatud ka raamatuna (1985).[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud Nõukogude Liidu anneksiooni tagajärgi Eesti majanduses, tõestades, et 1940–1941 aset leidnud turumajanduse struktuuride lõhkumine (natsionaliseerimine) ja tsiviilisikute varade võõrandamine tõid kaasa uute struktuuride ebaefektiivsuse ja aeglase käivitumise. Avaldanud nende probleemide kohta brošüüri (1994). Aastast 1994 on olnud Raidi uurimisteemaks omavalitsuste tulupoliitika (majandamine) Eesti Vabariigis 1930. aastate teisel poolel, samuti vähemusrahvuste koolide tegevus. Üle 15 teadustrükise, samuti aimeartikleid.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Töölistevastane seadusandlus kodanlikus Eestis. // Küsimused ja Vastused (1979) 24
  • Mida on teada MOPR-i ajaloost. // Küsimused ja Vastused (1980) 7
  • Nende elu oli võitlus. Tallinn, 1985
  • Vaike Raid-Talu. Eesti ja anneksioon (majandusalane arutlus). Rakvere, 1999.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.