Vabatahtlik tegevus
Vabatahtlik tegevus või volontäär (ladina keelest voluntarius - vabatahtlik) on üksikisiku või grupi vabatahtlik tegevus, mille käigus üksikisik või grupp annab vabatahtlikult aega ja tööd, sageli ühiskondliku töö eest. Vabatahtliku tegevuse eesmärk on tuua kasu teisele isikule, rühmale või organisatsioonile.[1]
Vabatahtliku tegevuse mõistet kasutatakse sageli sotsiaalse tegevuse mõiste all, mis viitab igasugusele kasulikule tegevusele ühiskonna hüvanguks. Vabatahtliku tegevuse eesmärk on eelkõige aidata hädasolevaid inimesi, kes ei suuda end ise aidata (vanadus, kodutus, invaliidsus, looduskatastroofid, sotsiaalsed katastroofid).
Heategevusorganisatsioonide töö vajab paljude vabatahtlike toetust. Vabatahtliku töö korraldamiseks luuakse heategevusorganisatsioonides vabatahtlike vabu töökohti, kes nõustuvad osalema tasuta töös abivajajate heaks. Selline tasuta töö on üks filantroopia vorm (eneseväljendamatu andmine abivajajate - inimeste, looduse - hüvanguks).
Rahvusvaheline vabatahtlik tegevus on tegevus, kus vabatahtlik panustab oma aega, et töötada organisatsioonide või probleemidega väljaspool kodumaad. Enamasti töötavad vabatahtlikud arengumaades rahvusvaheliste arenguprogrammide heaks koos kohalike rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis tegelevad tervise edendamise, hariduse ja keskkonnahoiuga.[2] Rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse populaarsus järjest kasvab.[3]
Vabatahtlik töö on sageli tasustamata, kuid vabatahtlike korraldajad võivad vabatahtlike reisi, majutuse, toidu ja isikliku kaitsevarustuse eest vabatahtlikkuse alusel maksta.
Vabatahtlikud ei ole mitte ainult altruistlikud, vaid nad võivad töötada, et omandada kogemusi, erilisi oskusi ja teadmisi ning luua isiklikke kontakte. Vabatahtlik töö on sageli tee palgatööle ning alati on võimalus ennast tõestada ja tõestada oma parimat, proovida erinevaid tegevusvaldkondi ja otsustada oma elutee üle.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt olid vabatahtlikud ainult vabatahtlikud sõdurid. Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal kutsusid erinevad isandad kaheksakümneaastaste ja kolmekümneaastaste sõdade ajal oma lipu alla üha rohkem vabatahtlikke sõdureid, kuid kuna neil polnud sageli raha vägede ülalpidamiseks, nägid nad ette, et nende tasu oleks ainult au ja sõjaline saak. Paljudele piisas sellest.
17. sajandil ilmusid peaaegu samaaegselt prantsuse volontaire, itaalia volontario, saksa volontair ja inglise volonteere.
Sajandi lõpuks oli vabatahtlike institutsioon enamikus Euroopa riikides juba välja kujunenud täieõiguslikuks para-riiklikuks vabatahtlike värbamise või kiireloomulise mobiliseerimise (sõja korral) süsteemiks. Seda süsteemi kasutati abiväeüksuste mehitamiseks, mille ülalpidamiseks tehtavad riiklikud kulutused olid vähendatud.
Inglismaal tekkis 1844. aastal maailmakuulus vabatahtlik organisatsioon „Young Men's Christian Association“ (YMCA), mille eesmärk oli arendada kristlikul usul põhinevat tervislikku "keha, vaimu ja hinge". Sel ajal koges Ameerika suurt ärkamist. Inimesed said teadlikuks ebasoodsas olukorras olevatest inimestest ja mõistsid, et orjuse vastase liikumise põhjus on olemas. 1851. aastal asutati esimene YMCA Ameerika Ühendriikides. Ameerika kodusõja ajal pakkusid naised vabatahtlikult oma aega, et õmmelda sõduritele varustust ning "lahinguvälja ingel" Clara Barton ja vabatahtlike meeskond hakkasid sõduritele abi andma. Barton asutas 1881. aastal Ameerika Punase Risti ja hakkas mobiliseerima vabatahtlikke katastroofiabioperatsioonideks.
Selliste deklaratiivsete vabatahtlike organisatsioonide nagu abiorganisatsioon, päästearmee ja Punase Risti selts, areng ja ülemaailmne levik 19. sajandi viimastel aastakümnetel seostas sõna "vabatahtlik" üha enam heategevusliku, sotsiaalselt kasuliku ja eelkõige isetute tegevusega.
1985. aastal kehtestas ÜRO Peaassamblee rahvusvahelise vabatahtlike päeva, mida tähistatakse igal aastal 5. detsembril.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Oskustepõhine
[muuda | muuda lähteteksti]Oskustepõhine vabatahtlik tegevus on oma erialaste oskuste rakendamine tugevdamaks mittetulundusühingute infrastruktuuri, aidates neil säilitada oma ülesannete täitmise suutlikkust. Tavalise vabatahtliku tegevuse väärtuseks hinnatakse 18–20 dollarit tunnis.[4][5] Oskustepõhise vabatahtliku tegevuse väärtuseks hinnatakse 40–500 dollarit tunnis, olenevalt turuväärtusest konkreetsel ajal.[6]
Vabatahtlik tegevus arengumaades
[muuda | muuda lähteteksti]Populaarsust koguv vabatahtliku tegevuse vorm, eriti vaba aasta võtnud õpilaste ja ülikooli lõpetanute seas, on reisida arengumaade kogukondadesse ning töötada sealsete organisatsioonidega. Tegevused hõlmavad inglise keele õpetamist, töötamist orbudekodus, loodushoidu, valitsusväliste organisatsioonide abistamist ning meditsiinilise abi pakkumist. Rahvusvaheline vabatahtlikuks olemise eesmärk on anda osalejatele väärtuslikud oskused ja teadmised lisaks kohaliku kogukonna ja organisatsiooni pakutud kasudele.[7]
Virtuaalne vabatahtlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Virtuaalne ehk e-vabatahtlik tegevus, internetipõhine või online vabatahtlik tegevus on vabatahtlikkuse liik, kus vabatahtlik täidab ülesandeid täielikult või osaliselt organisatsiooni otsese abita. Vabatahtlik kasutab internetti kodu- või tööarvutis või muus seadmes. Virtuaalne vabatahtlik tegevus on tuntud ka kui küberteenus, telementorlus ja teletuutorlus. Virtuaalne vabatahtlik tegevus sarnaneb telekommunikatsiooniga, kuid virtuaalsetele vabatahtlikele ei maksta.[8][9] Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvaraprojektidesse panustamine või Vikipeedia toimetamine on näited virtuaalsest vabatahtlikust tööst.
Mikrovabatahtlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Mikrovabatahtlikud täidavad ülesandeid internetiühendust omava seadme kaudu. Vabatahtlik täidab oma ülesandeid lühikeste tasustamata ajavahemike jooksul. Mikrovabatahtlik tegevus erineb virtuaalsest selle poolest, et mikrovabatahtlik ei pea läbima kandideerimisprotsessi ja koolitusi.[10][11]
Keskkonnaalane vabatahtlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Keskkonnaalane vabatahtlik tegevus viitab vabatahtlikele, kes panustavad keskkonnajuhtimisse ja loodushoidu. Vabatahtlikud täidavad mitmesuguseid ülesandeid, mis hõlmavad näiteks keskkonnaseiret, ohustatud loomade kaitset, ökoloogilist taastamist nagu näiteks taimede istutamine ja umbrohutõrje ning haritakse teisi looduskeskkonda puudutavatel teemadel.[12]
Vabatahtlik tegevus hädaolukordades
[muuda | muuda lähteteksti]Vabatahtlike tegevusel on tihti oluline osa looduskatastroofidest taastumisel, nagu näiteks hiidlainetest, üleujutusetest, põuast, tornaadodest ja maavärinatest. Näiteks Hanshin-Awaji maavärin 1995. aastal Jaapanis oli pöördepunkt, mis koondas palju esmakordseid vabatahtlikke maavärina tagajärgi likvideerima. 2004. aasta India ookeani maavärin ja hiidlaine kaasasid väga palju rahvusvahelisi vabatahtlikke, keda juhatasid valitsusvälised organisatsioonid, valitsusasutused ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 2012. aastal orkaan Sandy ajal moodustati vabatahtlike poolt kiirreageerimisüksus. See üksus tagas väga suure osa vajaminevast abist orkaani ajal ja peale seda, alustades toidust ja varjupaigast ning lõpetades rekonstrueerimistöödega. See on näide koostööst, kus ühendatakse ressursid ja jõud ning kasutatakse sotsiaalmeedia abi.[13][14]
Kriitika ja väljakutsed
[muuda | muuda lähteteksti]Väljundite ja tulemuse hindamine
[muuda | muuda lähteteksti]Vabatahtlike töö tulemusi võib olla raske hinnata. Vahel tuleb asutusel või organisatsioonil teha vabatahtlike töö kasutamiseks ikkagi täiendavaid kulutusi. Mittemateriaalseid tulemusi ja väljundeid on raske hinnata ning selle väljaselgitamiseks tehakse uuringuid.[15] Samuti on raske mõõta vabatahtliku edukust ja toetava organisatsiooni tegevust.[16]
Kaasnevad kulud
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvusvaheliste vabatahtlikega seotud kulud viitavad veel ühele murettekitavale asjaolule, nimelt lennupiletid, load, kindlustused, koolitused ja logistika. Kohaliku töötajaga ei kaasne ettevõttele selliseid väljaminekuid. Siiski maksab enamik vabatahtlikke oma kulud ise.[2] Mõned institutsioonid pakuvad vabatahtlikele aga ka stipendiume.[17] Vabatahtlikud on ettevõtete jaoks odavamad kui pikaajalisem tehniline abi, sest nad elavad ja töötavad kohalikes oludes. Sama ülesannet täitvale välistöölisele tuleb maksta mitmeid kordi rohkem kui vabatahtlikele. Vabatahtliku tegevuse tulemusi on raske hinnata, kuid uurimustes on välja toodud kogukondade, koolide heaolu ja kultuuridevahelise mõistmise paranemine tänu vabatahtlike pingutustele.[18]
Motiveeritus
[muuda | muuda lähteteksti]Inimesed hakkavad vabatahtlikuks väga erinevatel põhjustel, väga harva on põhjuseks vaid raha, sest vähesed organisatsioonid tasustavad vabatahtlikke.[2] Palju veenvamad argumendid on kultuurikogemuse saamine, uute inimestega tutvumine või karjäärivõimaluste edendamine.[19] Need põhjused on eriti levinud noorte vabatahtlike seas, kes otsivad kogemusi ja karjäärivõimalusi. Levinud põhjus on "midagi ära teha"[2] ja "saavutada midagi positiivset teiste jaoks".[20]
Vabatahtlik tegevus Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Võimalused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Vabatahtlikuks olemine ei tähenda, et selleks peab välismaale minema ja aitama sealseid puudustkannatavaid. Eestis on väga palju vabatahtlikke koondavaid organisatsioone, mittetulundusühinguid, programme, ühistegevusi, sihtasutusi, liite ning kogukondlikke lahendusi. Kaasa saab lüüa väga paljudes valdkondades, näiteks kultuur, haridus, noorsootöö, loomakaitse, tervishoid, korrakaitse, sisejulgeolek ja paljud teised valdkonnad. Eestis saab vabatahtlikuna kaasa lüüa näiteks ürituste korraldamisel, aidates sponsorite otsimisel, jagades infot, aidates piletite müügi või koristamisega. Kultuuriüritused, millele saab kaasa aidata on näiteks Pimedate Ööde Filmifestival, Viljandi pärimusmuusika festival, Tartu Hansapäevad. Teeme Ära talgupäev on üks viis kaasa lüüa vabatahtlikuna. Eestikeelne Vikipeedia valmib täielikult vabatahtlike kaasabil.[21]
Sisejulgeoleku ja korrakaitse valdkonnas saavad vabatahtlikud kaasa aidata näiteks tulekahjude kustutamisel, kadunud inimeste otsimisel, merehädaliste abistamisel, naabrivalve tagamisega, abipolitseinikena. Eesti suurim riigikaitseline vabatahtlike organisatsioon on Kaitseliit.[22]
Välismaale mineku võimalused
[muuda | muuda lähteteksti]Välismaale vabatahtlikuks saab minna ERASMUS+ programmiga, enesearenduse võimalusi pakkuva AIESEC Eestiga, GLEN koostööprojekti raames, MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYES vahendusel, programmiga Euroopa Noored, Euroopa vabatahtlike teenistuse (EVT) vahendusel.[23][24]
Tunnustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis toimub ka vabatahtlike tunnustamisüritus. Seda on korraldatud 2005. aastast. Ürituse eesmärgiks on vabatahtlike märkamine, austuse ja tänu avaldamine neile inimestele antud panuse eest Eesti ühiskonna heaollu.[25]
Välismaalased Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Lisaks sellele, et eestlased löövad kaasa vabatahtlike tegevustes Eestis ja välismaal, tuleb ka Eestisse vabatahtlikke kaugemalt. Programmide EstYes ning AIESEC vahendusel tuleb Eestisse vabatahtlikke üle maailma, kes osalevad näiteks lasteaedade ja lastekodude tegevustes.[24]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ John Wilson. "Volunteering". Annual Review of Sociology (inglise k). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.07.2019. Vaadatud 07.11.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Palmer, M. S. (2002) "On the Pros and Cons of Volunteering Abroad." Development in Practice, 637–643
- ↑ Anheier, H. K., & Salamon, L. M. (1999). Volunteering in cross-national perspective: Initial comparisons. Law and Contemporary Problems, 43–65.
- ↑ "Volunteering" (inglise k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Skills-Based Volunteering". www.nationalservice.gov (inglise k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Rachael Candee. "Skills Based Volunteer Overview" (PDF) (inglise k). Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 28.04.2017. Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "What to consider". www.bma.org.uk (inglise k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Online Volunteering" (inglise k). Originaali arhiivikoopia seisuga 28.10.2008. Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Virtual Volunteering" (inglise k). Originaali arhiivikoopia seisuga 6.05.2012. Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Get the Most Out of Volunteering". www.thebalance.com (inglise k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Sarah Foot. "Microvolunteering: Can you really change the world just in your pyjamas?" (pdf) (inglise k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink] - ↑ "Environment Volunteers" (pdf). www.peacecorps.gov/ (inglise k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "The Deadliest Tsunami in History?". news.nationalgeographic.com (inglise k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "The legal framework for volunteering in emergencies" (pdf). www.ifrc.org (inglise k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Sherraden, M. S., Lough, B., & McBride, A. M. (2008). Effects of international volunteering and service: Individual and institutional predictors. Voluntas: International Journal of Voluntary and Nonprofit Organizations, 19(4), 395–421.
- ↑ Devereux, P. (2008). International volunteering for development and sustainability: outdated paternalism or a radical response to globalisation?. Development in Practice, 18(3), 357–370
- ↑ "Volunteer Abroad Programs". www.maximonivel.com (Inglise k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Lough, B.; Matthews, L. (2013). Forum Discussion Paper: Measuring and Conveying the Added Value of International Volunteering.
- ↑ Mangold, K. (2012). ‘Struggling to Do the Right Thing’: challenges during international volunteering. Third World Quarterly, 33(8), 1493–1509
- ↑ Rehberg, W. (2005). Altruistic individualists: Motivations for international volunteering among young adults in Switzerland. Voluntas: International Journal of Voluntary and Nonprofit Organizations, 16(2), 109–122
- ↑ "Vabatahtliku tegevuse valdkonnad" (eesti k). Originaali arhiivikoopia seisuga 15.12.2017. Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Sisejulgeolek ja korrakaitse" (eesti k). Originaali arhiivikoopia seisuga 8.11.2017. Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Euroopa vabatahtlik teenistus" (eesti k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 24,0 24,1 "Vabatahtlikud välismaal" (eesti k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Vabatahtlike tunnustamine" (eesti k). Vaadatud 29.10.2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)