Vabalninkas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vabalninkas

leedu Vabalninkas

Vabalninkase vapp

Elanikke: 891 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 55° 59′ N, 24° 45′ E
Vabalninkas (Leedu)
Vabalninkas

www.vabalninkas.lt
Vabalninkas001.JPG

Vabalninkas (Helifaili info leedu ) (poola keeles Wobolniki) on linn Põhja-Leedus Panevėžysi maakonnas Biržai rajoonis, Vabalninkase valla halduskeskus. Asub Biržaist 26 km lõuna pool. Linna põhjapiiril voolab Vabala jõgi, läänepiiril aga Tatula. Neist esimese järgi on linn ka oma nime saanud.

Linnas asub Vabalninkase Balys Sruoga keskkool. Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, katoliku kirik, mis ehitati aastal 1817, ja selle kellatorn.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1178 (1858)
  • 1200 (1860)
  • 2333 (1897)
  • 2070 (1970)
  • 1700 (1976)
  • 2275 (1979)
  • 1905 (1989)
  • 1328 (2001)
  • 1057 (2011)
  • 1031 (2013)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Vabalninkase elanikest leedulasi 97,35%, venelasi 1,32% ja teiste rahvaste esindajaid 1,32%.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat on esimest korda mainitud 1554. aastal ja Vabalninkai riigimõisa 1555. aastal. Aastal 1617 ehitati sinna esimene kirik, külast sai kohaliku katoliku kihelkonna keskus. Aastal 1618 sai Vabalninkasest alev. [3]

Aastal 1625 rüüstasid alevit rootslased, asula kannatas ka katkuepideemia läbi. Aastal 1639 rajati alevisse kihelkonnakool. Aastal 1644 alustati seal õlletootmist. XVII sajandil asusid alevisse elama ka juudid ja sinna ehitati sünagoog. Aastal 1696 hävis tulekahjus esimene kirik, aastal 1698 põles alev taas.

Uus kirik valmis aastal 1714. Juba aastal 1729 põles alev taas ja tulekahju hävitas ka uue kiriku. Aastal 1734 valmis kolmas puidust kirikuhoone. Linnaõigused on Vabalninkasel 1775. aastast.

Aastal 1817 valmis praegune kivist kirikuhoone. Aastal 1825 põles linn; taas põles see aastal 1834. Aastal 1860 oli linnas kaks sünagoogi, seal tegutsesid veski ja pruulikoda. Aastal 1883 rajati linna postkontor, aastal 1892 valmis kohalik haigla. Aastal 1903 sai Vabalninkas telegraafiühenduse.

XIX sajandi lõpuks oli Pasvalysist saanud alev.[4] Knygnešystė ajal oli alev üks ühe tähtsama salakaubavedaja Jurgis Bielinise baasidest. Aastal 1916 avati alevit läbiv kitsarööpmeline raudtee. Pasvalysist hargnesid liinid Biržai, Panevėžysi ja Joniškėlise suunas. Linnaõigused sai Pasvalys taas 1946. aastal. Aastaks 1983 olid linna läbivad raudteeliinid suletud.

Esimese maailmasõja ajal põles suurem osa Vabalninkasest maha. Peale sõda rajati linna meierei, aastail 19321942 tegutses seal ka piimaühistu. Aastal 1950 sai vahepeal linnaõigused kaotanud Vabalninkasest taas linn.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]